Ministeeriumis välja töötatud gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused näevad ette, et suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) oleksid otstarbekad vähemalt viie paralleelklassi ehk 540 õpilasega gümnaasiumid. Pärnus tähendaks see näiteks Hansagümnaasiumi kõrval teist klassikalist gümnaasiumi, üht täistsüklikooli (1.–12. klass) ja ühe gümnaasiumi muutmist põhikooliks.

Maksja tellib muusika

Pärnu abilinnapea Jane Mets rõhutas, et koolivõrgu muutmise initsiatiiv ei tule omavalitsuselt ja kõik sõltub poliitilistest otsustest, koolide rahastamisskeemist ja haridusspetsialistide soovist muudatustega kaasa minna. “Praegu on tegu vaid ühe ministeeriumi kavaga, mida arutatakse,” lausus ta.

Valitsuse otsusest sõltub, kas riigikogu hakkab arutama näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, mis põhikooli ja gümnaasiumi teineteisest lahutab. Metsa hinnangul ei pruugi riigikogu sellega nõustuda ja siis muutub võtmeküsimuseks, kuidas gümnaasiumide rahastamisskeemi muudetakse.

Praegu maksab riik õpetajatele palka ja omavalitsus kütab koolimaju. Üks võimalikke muudatusi on, et gümnaasiumide ja põhikoolide raha lüüakse lahku.

“Nende soov oli, et riik finantseerib gümnaasiumi siis, kui see on eraldi juriidiline isik,” tutvustas Mets haridusministeeriumi kavatsusi. “Ta võib olla omavalitsuse oma, aga raha tuleb riigilt ja reeglitega pannakse paika, et gümnaasium saab olla, kui on 540 õpilast.”

Teiseks võimaluseks on riigigümnaasiumid, kus riik õpetajad tööle võtab. “Arvatakse siiski, et Eestisse jääb nii omavalitsuste kui riigigümnaasiume,” ütles Mets.

Kolmas variant on täistsüklikool. Kõik Pärnu munitsipaalgümnaasiumid peale Hansagümnaasiumi ongi sellised, nende allesjäämine sõltub rahastamisreeglitest.

Kolm kooli on erandid

Vaatame Pärnu koolivõrku. “Mulle meeldiks, kui Sütevaka humanitaargümnaasium, mis on Pärnu kõige tugevam gümnaasium, jätkaks,” lausus Mets.

Kuigi Sütevakas on kaks paralleeli, usub Mets, et riik teeb erakoolidele erandi. Viie paralleeli nõudest neljas Eesti suuremas linnas on siiski juttu vaid munitsipaalkoolide puhul.

Samamoodi vajaks Metsa arvates erandi tegemist täiskasvanute gümnaasium, mille gümnaasiumiastmes õpib praegu 402 õpilast. “See oleks vajalik ja tõenäoliselt tuleb, sest täiskasvanute gümnaasium on elukestev õpe,” sõnas Mets.

Veel üks erand on Metsa hinnangul Vene gümnaasium, kus praegu on gümnaasiumiastmes ainult üks paralleel.

“Ma ei usu, et riik seda murdma hakkab,” märkis Mets. Venekeelsete õpilaste arvu vähenemine on loomulik protsess, kus jõuvõtete rakendamine tekitaks asjatuid pingeid.

Hansagümnaasium on juba muudetud klassikaliseks gümnaasiumiks. Metsa jutu järgi soovib riik, et selline olekski gümnaasiumide tulevik, samal ajal ei välistata täistsüklikoole. Hansagümnaasiumis on neli paralleeli, kuid maja suurus võimaldab sinna paigutada viiendagi.

Jäävad Ülejõe praegu kahe, Koidula kolme ja ühisgümnaasium kolme paralleelklassiga. Üheski neist pole praegu viit paralleeli.

Samal ajal kahaneb gümnaasiumiõpilaste arv kogu linnas nii, et 2013. aastal on vaja koolivõrku vähendada ühe, 2015. ja 2016. aastal veel kahe paralleelklassi võrra. Siis jääb gümnasistide arv pidama ja hakkab taas tõusma. Aastast 2024 tuleb gümnaasiumivõrku suurendada nelja ehk praegusega võrreldes kahe klassi jagu.

Koolimajade täitumuse kohta ütles Mets, et isegi kõige napima õpilaste arvuga aastatel ei pea hakkama ühtegi kooli (sealhulgas põhikooli) sulgema või juurde ehitama. Kui gümnaasiumide hulk väheneb, tuleb põhikoole juurde.

Suurkoolid on suurtes majades

Koidula gümnaasiumis (1. klassist alates) on 1092 õpilast. “Me ei saa sinna jätta ainult gümnaasiumi, sest siis poleks põhikoolilapsi kuhugi panna. See oleks võimalik, kui oleks seitse või rohkem paralleeli. Aga selleks ei jätkuks gümnaasiumi õpilasi, kui Vändra, Kilingi-Nõmme ja Tõstamaa jätkavad,” rääkis Mets.

Vanalinna (489 õpilast) ja Kuninga tänava (449 õpilast) põhikooli gümnaasium Metsa hinnangul ei mahuks. “Vanalinnas pole nagunii igal klassil enam ruumi, terve rivi tunde on majast väljaspool. Gümnaasium eeldab auditooriume ja laboratooriume,” purustas Mets lootuse kunagine Koidula kool vanasse koolimajja tagasi kolida.

Ülejõe gümnaasiumis on 832, ühisgümnaasiumis 854 õpilast. Taas on nende majad 540 õpilasega gümnaasiumile liiga suured.

Metsa hinnangul võiks Pärnus olla teine viie paralleeliga klassikaline gümnaasium ja üks täistsüklikool. Üks gümnaasium muutuks ilmselt põhikooliks.

Millist kooli milline saatus ees võiks oodata, Mets spekuleerida ei taha. Palju sõltub sellest, kuidas hakatakse rahastama täistsüklikoole. Kui see jääb omavalitsuse mureks, tekib ilmselt Hansagümnaasiumi kõrvale üks suur gümnaasium.

 

 

Arvamused

Margus Veri, Ülejõe gümnaasiumi direktor

Ülejõe gümnaasiumi põhikooliks muutmine poleks mõistlik, sest koolimaja on suur ja äsja renoveeritud. Gümnaasiumiastmele on loodud moodsad töötingimused.

Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine eeldaks uute koolimajade ehitamist. Siia põhikooli tegemine jätaks osa põhikoole lasteta.

Mida selline mehaaniline lahutamine annab? Tahame, et õpetajate kvaliteet oleks kõrge, lahutamine ei too aga kooli uusi õpetajaid.

Olen rääkinud Tartu haridustöötajatega. Nad on tunnustanud Pärnu haridusjuhte selle eest, et ei tormata. Pärnu plussid on paindlikkus ja mitmekesisus, igale huvigrupile on oma nišš.

 

Indrek Kaldo, Koidula gümnaasiumi direktor

Hariduse arengukava uuenduste järgi on tulevikus Pärnus reaalgümnaasium. Millise kooli baasil? Ei tea, meie kooli baas oleks kõige tugevam.

Vilistlaste unistus on, et Koidula kool läheks tagasi vanasse koolimajja, kus asub Vanalinna põhikool. Kas ta sinna sobib, ei oska öelda.

Kui Pärnus oleks reaalgümnaasium, siis üle viie paralleeli sinna häid õpilasi võtta ei oleks. Metsa tänava maja on selleks liiga suur. Võib-olla riik ehitab kesklinna uue maja, näiteks kutsehariduskeskuse asemele?

 

Mart Kuuskmann, Pärnu ühisgümnaasiumi direktor

Polegi sellisest variandist kuulnud, et me ei võiks gümnaasiumina jätkata. Oleme Eesti üks tugevamaid gümnaasiume, viimasel kümnel aastal olnud pidevalt esimese 30 hulgas.

Olen kindel, et jätkame 1.–12. klassini haridust andva koolina. Kogu koolimaja on sellise õpetamise tarvis kohandatud.