Priit Sibul: Hariduse kättesaadavus on Eesti arengu võtmeküsimus

Priit Sibul
, riigikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Sibul.
Priit Sibul. Foto: PP

Edukas on riik, mis suudab pakkuda kättesaadavat ja kvaliteetset haridust algkoolist kõrgkoolini ja kus heast haridusest ei jää ilma ükski andekas noor, olgu ta pärit Tallinnast, Tartust või meie kõige väiksemast linnast Mõisakülast.

Eesti praegune haridussüsteem annab paraku selge eelise linnakoolide õpilastele, tugevate linnakoolide lõpetajad hõivavad ülikoolide tasuta õppes märkimisväärse osa.

Selle tulemusena võib andekas maagümnaasiumi lõpetaja jääda õige napilt kõrgkooli tasuta kohalt välja, ent tasulisel kohal õppimiseks tal raha napib. Selline süsteem on selgelt ebaõiglane. Väikese rahvana ei saa me lubada ühegi andeka inimese jäämist ülikooli ukse taha.

Lisandub 3500 tasuta õppekohta

Tagamaks kõikide andekate inimeste jõudmine ülikooli, on 2013. aasta sügisest tagatud täiskoormusel õppivale üliõpilasele tasuta õpe kõikides Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides. Selle võimaldamiseks luuakse juurde ligemale 3500 tasuta õppekohta ja kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25 protsendi.

Kui seni on olnud tasuta kõrgharidus vaid peamiselt Tallinna ja Tartu eliitkoolid lõpetanute pärusmaa, siis kõrgharidusreformiga paraneb kõrghariduse kättesaadavus eelkõige just maakoolides õppijatele.

Kui siiani pääsesid ülikooli tasuta õppesse üksnes hiilgavate eksamitulemustega keskkoolilõpetajad, siis tuleva aasta sügisest on tasuta kohale pääsemine märksa kergem: kõik küllalt andekad inimesed võetakse ülikooli tasuta õppesse vastu. Täita tuleb vaid ülikooli vastuvõtutingimused.

Tasuta õppimine pole päris tingimusteta tasuta. Tasuta õppimise eeldus on, et üliõpilane õpib täiskoormusel. Kui tudeng aga näiteks töölkäimise kõrvalt seda teha ei jõua, maksab ta ülikoolile üksnes oma kogumata jäänud ainepunktide eest.

Mõne ainepunkti kinnimaksmine ei tohiks kellelgi üle jõu käia, sest paari ainepunkti rahaline väärtus on kordades väiksem kui terve semestri tasu ning kümneid kordi madalam kui kogu kraadi eest makstav summa. Seetõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et tudengil katkeksid õpingud, kui tal mõni aine sooritamata jääb ja ta nende eest ülikoolile maksma peab.

Ainepunktide nõudearvestus saab olema semestrite kaupa kumulatiivne. See tagab õpingute paindlikkuse, kuna juhul, kui üliõpilane täidab semestris õppekavast üle 30 ainepunkti, on tal võimalik järgmisel semestril selle võrra vähem ainepunkte teha ja endiselt tasuta õppida.

Et tasuta kõrgharidus oleks kompleksne, kiitis valitsus heaks vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, mis peagi jõuab riigikokku menetlemiseks. Tudengi vajaduspõhise õppetoetuse suurus hakkab olema 135 eurot ehk pool Eesti alampalka. Eesmärk on, et vajaduspõhised õppetoetused oleksid just neile, kes seda kõige enam vajavad, ja et need jõustuksid samal ajal kõrgharidusreformiga.

Juriidilised nüansid

Eesti Vabariigi president jättis esimesel katsel kõrgharidusreformi välja kuulutamata.

Oluline on toonitada, et president ei vaidlustanud kõrgharidusreformi eesmärki ega sisu, vaid tõi eelkõige esile juriidilised nüansid, mida riigikogu kultuurikomisjon arutas ja ka tegi vastavad parandused. Eelnõu sisuline pool, mille eesmärk on tagada kõrghariduse parem kättesaadavus, pole muutunud.

Tehtud parandused annavad üliõpilastele lisakindluse ja aluse, mille eest ja millal tohib ülikool õpingute eest tasu küsida. Nii tuuakse õppekulude hüvitamise puhul eelnõus konkreetselt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda.

Samuti lükkus edasi akadeemilist puhkust puudutavate tingimuste rakendamine.

Muudatuste kohaselt rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel olles alates 2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varem immatrikuleeritutele 2016/2017. õppeaastast.

Ei ole kahtlustki, et kõrgharidusreform on taasiseseisvunud Eesti olulisim muudatus kõrghariduskorralduses. Reformiga paraneb kõrghariduse kvaliteet, tõuseb efektiivsus ja – mis kõige tähtsam – luuakse senisest märksa paremini kättesaadavad õppimisvõimalused kõikidele andekatele inimestele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles