Omal moel sai kogu lugu alguse läinud aasta jaanuaris, kui Rääma 40b Shalomi laste päevakeskusse tulid linnavalitsuse esindajad sõnumiga, et ilmselt tuleb keskusel varsti kolima hakata, kuna maja soovitakse müüja.

Päevakeskuses üheksa aastat töötanud Kristi Ollino oli jahmunud. Päästva ideena turgatas naisele pähe küsida, kas Shalom võiks samuti majaostu sooviga lagedale tulla. Selgus, et võib ja saabki. Tehing sai teoks läinud aasta lõpus ja selleks ajaks oli MTÜ Shalomi abikeskuse meeskonnal tagataskus valmisolek osaleda laste ja perede varjupaigateenuse osutamise avalikul konkursil, mis ka võideti.

Ühing on Pärnu linnaga lepingulistes partnersuhetes olnud juba kümme aastat – nii kaua on tegutsenud päevakeskus. Nii oli kasvamine ja laienemine tagantjärele mõeldes loomulik, teisalt ehk pisut ootamatu.

Nüüd on lastemaja oma asukohaga juriidiliseski tähenduses kindel koht ja varjupaik, mis ei sõltu poliitilistest tõmbetuultest ega päevaotsustest. Ka maja toetajatel on seda hea teada, sest kes tahaks kindlaid plaane siduda ajutiste lahendustega, mille märksõnad on “kindlustunde puudumine” ja “alaväärtustamine”.

Uus tööjõud

Septembris vabastas ühe majatiiva Pärnu muuseum, mis hoidis seal oma fondi varasid. Sellest ajast kestavad hoones mitmesugused ümberehitustööd. “Asukoht on väga hea. Männipark on selja taga, seal saab palli mängida. Jaansoni rajal rulluisutame ja sõidame jalgratastega,” räägib Pärnu Shalomi lastemaja varjupaiga päevakeskuse juhataja Kristi Ollino. Samuti on maja ümber kaunis aed õunapuudega ja mänguväljak.

Alanud aasta tõi kaasa päevakeskuse laienemise laste ja perede varjupaigaks. Peale päevakeskuse ruumide sisustati kolm tuba, kus saab elada kokku üheksa inimest, aga ka pesuruumid ja tualetid.

Praegu käib remont parempoolses tiivas. Maja saab peagi värske ilme: see krohvitakse kenasti üle. Samuti värvitakse aknad.

Ollino tõdeb, et tänavu on majas toimunud suured sisulised muudatusedki.

Lastemaja meeskond on kasvanud üheksaliikmeliseks: tööle võeti viis sotsiaalpedagoogi.

Tasub teada, et Shalomi lastemajja tööle kandideerinud töötajatele kehtivad kõrgendatud nõudmised: töötajalt eeldatakse kas pedagoogilist, sotsiaaltöö- või psühholoogiaalast kõrgharidust või muu kõrghariduse kõrval kindlat arvu tunde erialast koolitust. Peale selle valmisolekut täienduskoolituseks.

Mai on olnud lastemajale rõõmukuu. Nimelt on kodanikuühenduse sihtkapitali ja Šveitsi vabaühenduste fondi toel võimalik Shalomi lastemaja varjupaiga ja päevakeskuse teenust arendada. See tähendab, et saab lisatööjõudu palgata, võtta majja osalise koormusega tööle perenaise, tugiisiku ja psühholoogi, ehk ka muusikaõpetaja, kes lastele pillimängu ja laulu õpetaks. Sellega on võimalik paremini toetada klientide toimetulekut ja igapäevast hakkamasaamist.

Ööpäevane valmisolek

Lastemajas on olemas kõik mis tavalises kodus: arvutinurk-söögituba, avar ja valgusküllane mängu- ja spordituba ning eraldi õppimise tuba. Lõuna paiku lõpevad koolides tunnid ja uksest tormavad sisse rõõmsad rüblikud, kes kohe asuvad omavahel suhtlema-mängima.

Päevakeskuse püsiklientuuri moodustavad 20–30 last Pärnu eri linnaosadest, kes teavad tunnevad teineteist ja personali.

Kõik kolm elutuba on parajasti täidetud – seal elavad-ööbivad parajasti vanem koos väikse poisiga, kaks teismelist ja kolmeaastane laps.

Kuidas satutakse varjupaika või millistel juhtumitel võib pere seada oma sammud selle maja suunas? Ollino räägib, et varjupaika võivad lapsi tuua lastekaitsetöötajad, politseinikud, õpetajad, lapsevanemad.

“Siin on oluline naabrite ja täiskasvanute valvas silm. Neid juhtumeid on küll, kus laps või lapsed jäetakse pikemaks ajaks üksi koju,” nendib ta. Varjupaika võetakse lapsi vanuses kolm kuni 18, aga on olnud näiteks kaheaastasigi. Teretulnud on üksikvanemad, kel pole last või lapsi kusagile jätta, kuid on vaja minna näiteks haiglasse ravile või operatsioonile.

Varjupaika võivad peitu tulla lähisuhte vägivalla ja tulekahju ohvrid. Pered, kes kinnisvaraturul elukohaga hätta jäävad, kui korteri müümise-ostmise vahepeal pole kusagile minna, või näiteks juhul, kui lastega pere ei leia üürikorterit. Abi saab nii laps kui tema ema või isa. Ei ole niimoodi, et lapsevanema all mõeldakse ainult ema.

Varjupaika võivad pikemalt mõtlemata tulla ka lapsed-noored ise, kui näiteks mõlemad vanemad on purjus ja lapsed ei taha või ei saa enam kodus olla.

Pärnu linn pole nii suur, et puuduks ülevaade probleemsetest peredest, samal ajal kolib linna pidevalt peresid juurde. Vahel on uutel tulijatel varasem negatiivne kogemus ametnikega ja välditakse abi küsimist, kuigi seda oleks hädasti vaja. Nii saab MTÜ Shalomi Abikeskus kolmanda sektorina olla vahelüli abivajaja ning aitaja vahel.

Koostöö tähe all

Lastemaja teeb tihedat koostööd paljude organisatsioonide, asutuste ja ametnikega.

Shalomi partnerid on lastekaitsetöötajad, kes toovad hoolitsuseta lapse varjupaika kuni kasuperre või tagasi koju viimiseni.

Koostööd tehakse kohaliku ohvriabi ja naiste varjupaigaga, töötukassaga, mis saadab päevakeskusesse tööle vabatahtlikke, kelle abiga on jäädud väga rahule. Paljud neist on erialase kõrgharidusega või omandavad seda. “Nad on olnud lastele õppimisel-mängimisel seltsiliseks ja abiks. Eriti tore, kui inimesel on selline iseloom, et ta suudab lastega kontakti leida,” märgib Ollino.

Samuti on lastemajas koolipraktikal käinud Tartu ülikooli Pärnu kolledži ja Pärnumaa kutsehariduskeskuse õppurid. Ollino tõstab eriti esile ehituseriala õpilasi, kes õppejõud Janek Klaamase juhendamisel on teinud ruumide siseviimistlust ja ehitanud liivakasti.

Lastemaja aia mänguväljak rajati tänu Rootsi Oskarshamni gümnaasiumile ja firmadele, äsja ehitati üle lahe abistajate toel peaukse varikatus ja kaldtee.

Ühendus Ladies Circle Pärnu aitas leida ehitusmaterjalide sponsoreid, on toetanud sisustuse, voodipesu ja muu varjupaiga tööks vajalikuga. Aprillis korraldasid sama heategevusorganisatsiooni naised lastemaja aias hoogtööpäevaku, riisudes prahti, piirates hekki ja istutades lilli.

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse projekti “Noored kogukonna toel tööle” raames on tööle võetud varem vabatahtlikuna lastele käelist tegevust õpetanud Kristiina Lillepuu. “Koos lastega teeb ta väga ilusaid asju,” kinnitab Ollino.

Lions Club Pärnu Livonia abil ehitati kaks duširuumi, lõviklubi on korraldanud lastele mitmesuguseid üritusi: koos tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva, vastlapäeva, tütarlapsed said osaleda ilupäeval, lionsid on võtnud oma südameasjaks kanda ühe päevakeskuse lapse põhikooli lõpetamise kulud. Lastemajal on toetajaid Norras ja Inglismaalgi.

Millise abiga oleks võimalik lastemaja rõõmustada? Ollino mõtleb ja loetleb: alati on tore, kui keegi toetab mõnd lasteüritust, näiteks viib päevakeskuse lapsed veekeskusesse. Lastemaja kliendid on lapsed, kel kodus erilisi võimalusi pole. Majal oleks vaja uusi aknaid, välisust, õhksoojuspumpi alternatiiviks elekterküttele.

Katavad ja koristavad

Lastemajas töötavad käsikäes kristlased ja mittekristlased. Kui kristlik on igapäevaelu ja milles see väljendub?

Kadri Tamberg tuli Shalomi päevakeskusesse vabatahtlikuna tööle kuus aastat tagasi. Tal endal on kodus kolm last ja praegu lõpetab ta Tallinna ülikooli klassiõpetaja erialal.

“Kui näen, et minust on abi, olen rahul. Ükski päev ei ole läinud lörri. Soovin, et siinsed lapsed tunneksid, et neist hoolitakse, et neile jagatakse soojust ja armastust,” räägib Tamberg. Ta usub, et kõik lapsed on seda väärt, et koolist tulles oleks keegi, kes küsiks “Kuidas sul läks?” või “Kas sooviksid tassikese teed?”. “Töötajate ülesanne on kujundada lastevaheline soe õhkkond, et tekiks peretunne.”

Tamberg nendib, et söögi eest on kombeks laulda tänulaulu – neid on nii kristlikke kui traditsioonilisi Eesti rahvalaule.

See on täiesti vabatahtlik ja kedagi kaasa laulma ei sunnita. Et osa lapsi käib pühapäevakoolis, pole see neile võõras.

“Kui söögilauas on korraga 15 last, on tähtis, et need lapsed õpiksid hindama toitu, et nad saaksid aru, mis on selle väärtus. Meile on oluline arendada lapses tänulikkust,” selgitab Tamberg. Nii aitavad lapsed lauda katta ja koristavad ise oma toidunõud. Lastele on vaja päevakeskuses õpetada elementaarseid asju, nagu käte pesemist ja teiste lastega suhtlemist. Peale selle õpiabi, toit, käelised ja sportlikud tegevused, eluoskused ja igapäevane toimetulek.

Tänapäeva lapsed on harjunud kergesti saama, lausa nõudma, täiskasvanute ülesanne on neile viisakust ja korda õpetada. Selle abil mõistmist, et elus ei tule kõik enesestmõistetavalt.

 

Shalomi lastemaja

Pärnu Shalomi lastemaja varjupaik ja päevakeskus on avatud seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas.

Päevakeskuses on üldjuhul lapsed-noored vanuses 6–16, varjupaigas aga vanuses 3–18.

Lastemajas on tagatud täiskasvanu pidev kohalolek ja lapsed võivad varjupaigas olla ööpäev läbi päeva-kaks, vajadusel mitu kuud.

Vastu võetakse eelkõige Pärnu linna ja maakonna lapsi, vabade kohtade korral lapsi mujalt maakondadest.

Valvetelefon on 443 1133, aadress Rääma 40b.