Suvehakk on Pärnus söögikoha avamiseks parim aeg, ent ühegi uue einepaiga puhul pole tegu hooajalise ettevõtmisega, mis sesooni lõppedes talvepuhkusele kavatseks minna. Esmajoones orienteerutakse kohalikele inimestele sihiga pakkuda kehakinnitust aasta ringi.

Et iga söögikoht on erinev, peaks leiduma midagi igale maitsele. Olgu selleks siis itaaliapärased jäätised gelato’d, pitsad, täidisega pannkoogid, kaunistustega cupcake’id või toekad lõunaroad.

Hunnitu gelato

Pärnus elav ameeriklanna Toni Rubin-Conway avas äsja kunagises Estonia pitsabaaris kafeteeria Mama Toni’s Gelato.

Esialgu pakutakse kohvikus kohapeal käsitsi valmistatud Itaalia naturaalset jäätist gelato’t. Seda valmistatakse piimast, veest ja suhkrust ning kombineeritakse spetsiaalsete maitseainete ja värskete puuviljadega.

Hiljem lisanduvad menüüsse jäätisevõileivad, mis kujutavad endast külma hõrgutist kahe biskviitküpsise vahel, ja valik glasuuris pulgajäätisi. Rubin-Conway asub ka ise kooke küpsetama, näiteks ameeriklaste armastatud maiust šokolaadiruute ehk brownie’sid. “Jäätise, vanilli või näiteks maasikaga on need lihtsalt võrratud,” teab ta.

Esialgu on seega plaanis vaid kerged magusroad, edaspidine sõltub juba klientidest.

Oluline on, et kõik sünnib kohapeal ja võimalikult palju pakutavast kohalikust toorainest.

Moodsasse Itaalia disaineri loodud külmaletti mahub 20 eri gelato’t, ent Rubin-Conway ütleb, et maitsete hulgal piiri tegelikult pole. “Üks mu sõber ütles, et talle meeldiks rabarberimaitseline gelato. Vastasin, et miks ka mitte, teeme.”

Üksjagu peavalu on valmistanud sisserännanule roogade nimede maakeelde tõlkimine. Näiteks: kuidas panna eesti keelde banana split?

“No ei leia head vastet,” naerab Rubin-Conway. “Nagu termin “jäätis”, mis on hoopis teisiti valmistatud ja sisaldab märksa enam rasva, pole täpne vaste “gelatole”.”

Mama Toni’s Gelato on avatud iga päev 10–23, aga kui kellelgi on isu keskööl värske jäätiseampsu järele, siis kauemgi.

Ehkki omaaegne pitsabaar on läbinud värskenduskuuri, ei tahtnud kafeteeria pidaja väga põhjalikke muudatusi ette võtta, kuna Estonia valge maja kavatsetakse lähitulevikus nagunii remontida.

“Seega, suuri ümberkorraldusi me ette ei võtnud. Oli näiteks mõttes teha köögi ja söögisaali vahele suur aken, et külastajad näeksid oma silmaga, kuidas gelato’t tehakse. Praegu näeb seda väljast kööki vaadates,” kirjeldab Rubin-Conway.

Muu hulgas saab siit osta alkoholi, ent omanik rõhutab, et tegu pole mingil juhul baari, vaid lastega peredele mõeldud kohaga.

Laste kohvik

Tiiu Leis on oma osaühinguga Lasteklubi loonud Kuninga 32 lastekohviku Kuumoon. Kohvikut peab ta ühes sõbranna Hanna Hambidge’iga.

Naised märgivad naljatamisi, et kõik, mida siin kõhutäiteks pakutakse, on neil oma laste peal järele katsetatud. Täidisega pannkoogid, soolased ja magusad muffinid, smuutid, traditsioonilised Hispaania suupisted tapas’ed ja glasuurmütsikestega cupcake’id sünnivad siinsamas. Toidukaart muutub jooksvalt, et iga väike tellija isupärast sööki saaks.

Hingele ja kätele on menüüs töötoad ja vestlusringid.

“Kuna Hanna oskab hästi inglise ja mina soome keelt, saame ka turistidega hästi hakkama,” kõneleb Leis.

Kuid eeskätt on õdus ja kodune kohvikukamber mõeldud kohalikele. Töötubade nimekiri on pikk ja avatud. Kel miskit pähe turgatab, mida pisipõnnide või mürsikutega ette võtta, või kes ise varmas teisi juhendama, võib lahkesti mõtteid Kuumooni perenaistele välja käia.

Neil endal on muu hulgas kavas korraldada ühes muusikaõpetajatega Eesti laulu töötube, kus väliskülalised või -maalased saavad kohalikke viisistusi õppida. Pillitoas sõrmitsetakse pille ja kommitoas valmistatakse maiuspalu. Suuremad lapsed võiksid tulla töötuppa, kus lammutatakse kasutusest läinud tehnikavidinaid ja proovitakse neid uuesti kokku panna. Meeskaaslaseta naishinged on aga palutud nõndanimetatud üksikute naiste kogunemisele, kus saatusekaaslased jagavad igapäevaeluks tarvilikke ellujäämisnippe ehk õpetavad, kuidas tulla toime tilkuva kraani või jupsivate elektriseadmetega.

Õpituppa “Pärijad ja pärjad” on lubanud tulla huvilisi juhendama skulptor Rait Pärg.

Jasper Zoova eestvõttel on Kuumoonis juba paar lastetükki etendunud, aga kindlasti tuleb neid edaspidigi.

Nukuteatri tarvis on Kuumoonis omaette nišš, kus lapsed esitaksid nii oma meisterdatud pupedega tükke kui vaataksid teiste omi.

Leis ja Hambidge on mõelnud hoiuvõimaluselegi, et vanem saaks jätta silmatera mõneks ajaks Kuumooni nokitsema ja pannkookidega maiustama. Ema-isa naastes on põngerjal valminud taies või paar ning stseenid, mida järeletulnutele teatrinurgas maha mängida.

“Sest lastehoid võiks olla sisustatud ajaga. Et lapsi ei visataks kuhugi nurka mängima, vaid nendega tegeldaks ja nad saaksid ise midagi valmis teha. Ja miks mitte korraldada hiljem oksjon, kus lapsed omatehtud asjad maha saavad müüa,” ei jää naistel ideedest puudu.

Muuseas, kohvikusse on lubatud kaasa võtta lemmikloomi. Kui lemmikuga tulijaid on rohkem, sätitakse aias üles lemmikloomanäitus.

Lastekohvik Kuumoon on avatud kõigile muudele väljunditelegi, olgu selleks sünnipäevad, kogunemised, muusika-, teatri- ja kunstiõhtud. Kuumoon hakkab inimesi kostitama iga päev 10–19.

Raehoov ärkab ellu

Raekoja hoovile püüab elu sisse puhuda Bumerangi pubi perenaine Delia Einla. “Linna peal on ju palju juttu olnud, et Pärnu kohvikukultuuriga pole kõige paremad lood,” räägib Einla. “Eks me proovi seda viga parandada.”

Raehoovi-nimelisest kohvikust saab soolaseid ja magusaid küpsetisi, tulevad päevapakkumised, salatid. Menüü vaheldub sageli.

Hiljemalt jaaniks on koht küps külastajaid kostitama, praegu käib kibekiire personaliotsing.

“Töötajate leidmisega on tükk tegu. Pole kerge saada suvepealinnas juunis avatavasse kohta töötajaid, kes midagi oskaksid ka,” tunnistab Einla.

Kohvikusse sisse tuleb 30 istekohta, terrassile veel üksjagu. Raehoovi kohvik hakkab avatud olema suvel 10–24, talvel vististi lühemalt.

Sügistalvistesse õhtutesse on planeeritud veiniga õhtusöögid ühes sommeljeega, kes eri käikude kõrvale sobivaid veine tutvustab. “Ja kindlasti saab meilt peolauda tellida,” lisab Einla.

Alguses mõeldi raekoja ja volikogu majale viidates ristida kohvik nimega Linnapea Juures, ent kuna Raplas juba samanimeline koht eksisteerib, tuli mõttest loobuda.

Ent interjöör saab vanale majale vääriliselt ajastutruu ja edaspidi tahab Einla saada kohviku seintele selle maja ajalugu ja Pärnu eelmisi meere meenutavat pildimaterjali.

Koka ja kondiitri haridusega, aastaid eri toitlustusasutustes töötanud naine ütleb, et päris oma koha avamisega teostub üks tema ammuseid unistusi.

Pitsast ja pastast

Kui üks pizzeria kesklinnast kadus, siis nüüd on tulnud asemele teine. Nimelt avatakse neil päevil Akadeemia tänaval kohas, kus varem tegutses osati tex-mex-restoran Mõnus Margarita, peagi itaaliapärane söögikoht.

Nimeks saab sel Si-Si Pitsa ja Pasta, mis vihjab seotusele samanimelise restoraniga Supeluse tänaval.

“Tuleb Supeluse Si-Si restoraniga võrreldes veidi lihtsam koht, menüü aga on põhijoontes sama,” tutvustab söögikohtade omanik Kaja Merila-Remmel oma uusimat ettevõtmist.

Saapamaa päritolu road kolivad ranna rajoonist kesklinnas liikujatele lähemale, sest nagu Merila-Remmel leiab, pole seni tsentrumis Itaalia toitudega domineerinud Steffanile veidi konkurentsi pakkuda liiast. “Ma arvan, et meie pitsad on samuti väga head, ja pakume ka palju muud. Kindlasti tulevad päevapakkumised, aga vastu suvehooaega pole neid mõtet teha,” sõnab ta.

Mõeldud on paik eeskätt kohalikele, sest kui ranna kanti juugendvillas asuvasse restorani hooajavälisel ajal ega argipäeviti naljalt ei satuta, siis kesklinna omasse võiks suve lõppedeski asja olla.

Pitsarestorani tuleb 60–70 kohta. Suviti ollakse avatud keskpäevast südaööni.