Kergliiklejail tuleb teekond hoolega läbi mõelda

Kui pisinurinad mitmeski teeületuskohas teepinnast kõrgemate äärekivide pärast kõrvale jätta, siis enam rahulolematust on seotud mullu novembris Liivi tee kõrval valminud 3,16 kilomeetri pikkuse kergliiklusteega. Sinna võiks Jaansoni rajalt tulija, või vastupidi, Liivi teelt Jaansoni rajale suunduja jõuda väga elava liiklusega Papiniidu tänavat ületamata.

Liiati on selleks suurepärane võimalus, sest silla alt läbi sõites saab raudteetammiäärset teed pidi K-rauta kaupluse taga raudtee alt Liivi teele viiva tunnelini. Või Liivi tee äärselt kergliiklusteelt tulija, vastupidi, liikudes sillale ja sealt juba Jaansoni rajale.

Tülinaks kruusatee

Ainus häda on selles, et mainitud paarisaja meetri pikkust kruusateejuppi annab küll rattaga sõita, paraku rulluisutajal sinna asja pole ega tikuta sinna ratastooligagi.

„Kuna sõidan ise palju nii ratta kui rulluiskudega, kasutan Liivi teed üpris tihti ja ma ei näe seal mingeid probleeme,” hindas eelkirjeldatud liikumisteid Pärnu linnavalitsuse teede peaspetsialist Jaak Kanniste. „Liigun Papiniidu ja Pae ristmikuni, seal lähen üle Papiniidu tänava ja sõidan kuni Riia maanteeni.”

Linnaametniku väitel pole Liivi tee teiseski otsas midagi kurta, sest kui Raekülas ületada kaks korda Riia maantee ja seejärel Paide maantee, võib Paide maantee äärset kergliiklusteed pidi sõita Sindini välja.

Neile, kes mitut teeületamist paljuks peavad, jääb aga arusaamatuks, miks nad ei pääse otse Paide maantee äärsele kergliiklusteele ega Raeküla terviseradadele, vaid peavad üle tee siia-sinna tantsima.

Pealegi on võhikulegi näha, et kergliiklustee rajamisega on vana raudteetammi ja Riia maantee vahel hakatust tehtud.

Teadja leiab tee

„Objekt lõppes ära, ei saanud rohkem teha, pealegi oli vahepeal raudteejaama krunt, mis ulatub vahetult Riia maanteeni,” selgitas Kanniste rumalavõitu olukorda. „Surusime küll, aga iga kord ei suuda kõike saavutada.”

Nii tuleb leppida, et Raekülas jääb kõige otsemaks teeks ringiminek, ehkki teadjamatele on otseteedki: üks läbi Riia maantee äärse männiku (ainult seal võib rattagagi liivasse kinni jääda), teine läbi kalmistu ja kolmas Videviku tänava kaudu.

„Üle raudtee ja siis alt sõita on kõige kavalam,” soovitas Pärnu linnavalitsuse liiklusspetsialiToomas Tammela. „Omainimene teab seda, võõral võib olla probleeme.”

Jalgratast raputavate äärekivide kohta ütles Kanniste, et nende paigaldamisel on täpselt järgitud kehtivaid norme. Et normid näevadki ette, et sõiduteed kõnniteest eraldav kivi on kaks kuni neli sentimeetrit muust teepinnast kõrgem. Seda mitte kiusu pärast, vaid vaegnägijate tõttu: siis on kepiga teed kobajale kohe selge, et kõnnitee on otsas ja järgmine samm viib juba sõiduteele.

„Rääkisin maanteeametiga, et linnas võiksid nad selle normi peaaegu nulli viia, aga maanteeamet ütles, et kergliiklustee ei ole spordirajatis,” tõdes Kanniste.

Kui loo alguses jutuks olnud raudteeäärse kruusatee mustkatte alla saamine oleneb esmajoones Pärnu raudteejaamast – kas see rajatakse millalgi K-rauta poe taha, siis 4,2 kilomeetrit kergliiklusteed Haapsalu ja Tallinna maantee vahel ja üheksa kergliikluskilomeetrit Tallinna maantee ja Ehitajate tee ääres valmivad veel sel sügisel.

Jalgrattasõidu positiivne toime:

* ei koorma liigeseid,

* sobib nii ülekaalulistele kui liigeseprobleemide korral,

* tugevdab südame-vereringet, hingamist ja ainevahetust,

* sõit toimub värskes õhus,

* jalgratas pole üksnes spordivahend, vaid igapäevane liiklusvahend,

* jalgrattaga võib sõita igas vanuses.

Andmed: www.trimm.ee

Kergliiklustee on üldjuhul mootorsõidukiliiklusest eraldatud ja asfaltkattega. Olulisi sihtpunkte ühendavad kergliiklusteed on igapäevakäikude sooritamiseks. Tervisesportimine kergliiklusteel on lubatud inimjõul liikuvate vahendite ehk jalg- ja tõukerataste, rulluiskude ja -suuskade, ruladega.

Andmed: internet