Võidupüha maraton Torist Pärnu – see on rohkem kui jooksumaraton!

Pärnumaa Spordiliidu projektijuht Vahur Mäe toonitab loodetavasti pikaajaliseks traditsiooniks kujuneva jooksupäeva seotust võidupüha ja Eesti ajalooga.

“Tori sõjameeste kirikus süüdatud tuli stardib koos jooksjatega ja jõuab nagu maratoonaridki, küll Pärnumaa noorte kätest kantuna, Pärnu Rüütli platsile,” rääkis Mäe. “Maratonirada läbib mitut Eesti ajaloos olulist paika, näiteks Pulli asulakohta, ja lõpeb Eesti riigi sünnilinnas Pärnus Endla teatri rõdumonumendi kõrval.”

Mäe toob paralleeli – nagu igale jooksjale pika maratoni finiš tuli ka Eesti riik meile raskelt kätte. Niisugune on selle võidupüha jooksu sõnum.

Korraldajad lubavad jääda rahule, kui maratonidistantsile tuleb 100, poolmaratonile 200 jooksjat. Esimene huvi peaks selguma nüüd kohe, sest 31. mail lõpeb veebis aadressil www.2silda.ee ja Port Arturi infopunktis soodusregistreerimine.

Rüütli platsil jagub tegevust paljudele

Poolmaraton lülitub pika distantsi marsruuti Reiu puhkekeskusest, kesklinna tuleb jooksurada Raekülast, Mai ja ranna rajoonist läbi Tallinna värava Rüütli tänavale.

Tasub meelde tuletada, et ainus ja viimane kord, kui Pärnu peatänav spordi valdusse sai, oli 1999. aastal, mil organiseeriti Ramsau MMilt maratonihõbedaga naasnud Andrus Veerpalu rullsuusasõit läbi Rüütli (üks verinoortest saatjatest praegune sprindikoondislane Kein Einaste, teine nüüdne võrkpalliproff Itaalias Kardo Kõresaar).

Võidupüha jooksumaratoni võitjat oodatakse Rüütli platsile kella 15.30 paiku, aga tegevust on sportlikul rahval teda oodateski. Nimelt peetakse Rüütli platsil laste 300meetrisi jookse, spordiklubi Raudmees korraldab käimishuvilistele seitse kilomeetrit pika ja hästi huvitava linnaringi.

“Peateema on ikkagi maraton,” toonitab üks peakorraldajaist Vahur Mäe. “Ajavõtt toimub kiibiga, kõik täismaratoni läbinud saavad Kaitseliidult selle ürituse erimedali, poolmaratoonarid erimündi.”

Jüri Leesmäel on ärevus hinges

Võidupüha maratoni idee ülestõstja Jüri Leesmäe ütles, et hinges on väike ärevus, kas kõik ikka õnnestub, vastutuse koormat tundvat ta endagi õlul.

“Arutlesin endamisi, et on ju võidupüha, on ilus kirik, kus sel päeval palju tähtsaid inimesi. Ja kui igas külas on oma pisike maraton, siis miks ei võiks meie oma potentsiaali ära kasutada ning selle päeva auks midagi sportlikku teha,” meenutas Leesmäe idee sündi. “Esialgu mõtlesin, et lihtsam on startida ja lõpetada ühes punktis, aga nüüd olen tänulik maavanem Andres Metsojale, kes ütles – mis asja, toome maratoni Pärnusse Rüütli platsi!”

Maratonid Pärnumaal lõppesid 1995. aastal, kui viimati Vändras joosti. Ühe sealsetest omal ajal mainekatest jooksudest tegi kaasa ka Leesmäe. Kokku on ta maratone jooksnud kaheksa, neist viimase mullu Tallinnas. See viimatine oli kindla ja täidetud saanud sihiga.

“Seadsin eesmärgiks püstitada Eesti 65+ vanuseklassi tippmark ja tulin sellega ajaga 3:26.19 toime,” rääkis nüüdki kibedalt treeniv ning nii jooksurajal kui orienteerumises võistlev pensionär Leesmäe. “Meie võidupüha maraton võib kujuneda raskeks, arvan, et siin häid aegu ei joosta. Üks põhjus on võimalik vastutuul, teine seitse kilomeetrit Raeküla metsaradu.”