Kui me end kesknädalal Maieri tegemisi uudistama asutame, kallab taevast jäist vihma, termomeetrinäit küünib vaevu üle seitsme soojapügala ja ilm pole kuidagi suve alguse nägu.

Sandi ilma tõttu on Maieril hommikune sõudetrenn ära jäänud ja treener Mati Killing andnud prii hommikupooliku hoiatusega, et kui pärastlõunal ilm klaarib, minnakse kindlasti jõele.

Ärajäänud trennist vabanenud minuteid raiskamata on Maier suundunud töökotta ja asunud valge-roosa rattailuduse kodaraid puhastama.

Ringluspoest Tulevik ostetud jalgratta tulevane omanik, Pärnu kolledžis õppiv Läti piiga juba ootab, et saaks uhke liikuri sadulas linna peale tuisata. Kui Saksamaalt tellitud jupid päral ja rattale külge saanud, võib sõit alata.

Pöidlad pihku!

Ent see ei pruugi lähiajal juhtuda. Noor sõudemees nokitseb ratta kallal just nõnda, nagu trennigraafik lubab.

Sest kui kõik õnnestub, võib tänavu Pärnu linnavalitsuse konkursi “Ettevõtlik pärnakas” kinni pannud Maierile õnn sel aastal teist korda naeratada ja ta pääseb Londoni olümpiale.

Otsustav sõit, millest minek sõltub, toimub mehe 26. sünnipäeval juunis maailmakarikavõistluste kolmandal etapil Münchenis. Veel enne tuleb tal oma võimeid tõestada koduvetel sel nädalavahetusel Eesti karikavõistlustel.

Kadalipp on karm, aga kui kaalul on suure unistuse täitumine ja 15aastase sõudjakarjääri tipphetk, on pingutused valatud higi väärt.

“Eks näis, kas tuleb sünnipäevakingitus või on sünnipäev hukas,” naerab Maier ise.

Aga selle nädala külmniiskel kolmapäeval Suur-Jõe 52 garaaži pole me tulnud sõudmisest ega olümpiast vestlema, vaid kõnelema Maieri teisest suurest kirest spordi kõrval – vanade jalgrataste elluäratamisest.

Üle aasta tagasi oma tüdruku ratta töökorda ja ka stiilseks muundanud Maieril on mahakantud rataste uuendamisega lennukad plaanid. Just nimelt uuendamisega, sest sõna “restaureerimine” ei täi mees oma tegevuse kohta kasutada.

Taastamine on Maieri sõnutsi pikaajaline ja kulukas protsess ja vähe tõenäoline, et siinkandis sellele teenusele tormi joostaks. “Haapsalus on üks mees, kes sama asjaga tegeleb, ja tema on küll rohkem restaureerija. Olen talt palju uurinud ja ütleme nii, et ainuüksi ühe vana lenkstangi kordategemine on väga kulukas. Pigem ma väänan või ostan uue,” kõlab selgituseks.

Olgu see restaureerimine või putitamine, mäng terminitega ei oma tähtsust, sest pruudile tehtud rattast tuli tõeline pilgupüüdja ja mehel soovitati rataste tuunimine põhjalikumalt päevakorda võtta.

Võitis konkursi

Maier võttiski. Esitas oma mõtted Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Lenno Põderi julgustusel Pärnu linnavalitsuse algatatud konkursile “Ettevõtlik pärnakas” ja ülejäänu on juba ajalugu.

Maier tuli, nägi ja võitis žürii südame ning tunnistati 3000eurose peapreemia vääriliseks.

“Nagu mulle öeldi, otsustati minu kasuks emotsiooni pealt. Et vägev ratas ja mees suudab teha küll,” märgib mees.

Võiduraha kulub Maieril loodava osaühingu arenduse peale. Kui tuleb jah-sõna töötukassalt alustava ettevõtja toetuse saamise kohta, soetab tööriistu.

Sellest, et praegu peab mees oma põhitööks sporti ja kuuel päeval nädalas toimuv trenn väga suurelt ettevõtlusele keskenduda ei luba, polegi hullu. Konkursitingimuste järgi peab “asi toimima” hakkama aasta jooksul ja see nõue ühtib kenasti Maieri sõudmisplaanidega.

Täna-homme keskendub veekündmisele, ülehomme oma ärile ja üks ei sega teist.

Sest peale rataste kordategemise mõlgub mehel peas ridamisi uusi kavatsusi. Üks neist oleks põnevate rataste tootjafirmade reklaamimine Eestis. “Aga see saaks kõrvaltegevuseks, rohkem tahaks ikka enda asja ajada: vanu rattaid korda ja ümber ning päris uusi ehitada,” sõnab Maier, kes esialgu loodab üksi toimetades välja tulla, aasta pärast võiks töökojas püsiv abiline kõrval olla.

Retrorataste laenutus

Oma tegevuse reklaamimiseks seab Maier sel suvel sisse väikese retrorataste laenutuse Supeluse tänaval söögikoha Poisi Eine ees. Viimati mainitut peab, muuseas, Maieri võrkpallurist veli Edgar Maier.

Sõudevend naerab, et neil ongi nii peres kombeks: teha sporti ja atleedielu kõrvalt veidi muudki.

Suurt tulu Maier laenutusest ei oota, stiilsed kergliiklussõidukid kolivad suveks ühele käidavamale Pärnu tänavale ikka töökoja promomiseks.

Peas keerleb veel üks ja võrdlemisi hulljulge idee – päris oma jalgrattabrändi asutamine ehk teha ise otsast lõpuni sõiduvalmis originaalseid rattaid, mille iga detaili üle otsustab tellija.

Isikupärale rõhus Maier oma äriplaaniski, mis sündis “Ettevõtliku pärnaka” konkursi käigus. “Tahaks loota, et vanade rataste tegemine jääb edaspidi tagaplaanile ja saan keskenduda uute tootmisele,” unistab ta.

Tallinna tehnikaülikoolis tootmistehnika erialal õppivale pärnakale oleks rataste kokkupanekul koolipingis omandatust kasu. Näiteks rattaraamide joonistamisel, mis tal samuti kavas.

Aga praegu rassib mees trennis ja luusib kasutatud kauba ärides ja vanametalli vastuvõtupunktides ning otsib mahakantud linnarattaid, cruiser’i ja chopper’i stiilis kaherattalisi. Võtab vastu ka, kui kellelgi on mõni üle.