Pensionärid hakkavad saama lisaraha oma laste kasvatamise eest, nii lubab riigikogus vastuvõetud vanemapensioni seadus. Täies mahus hakkab uus kord kehtima 2015. aastal ja osaliselt juba tulevast aastast.
Lapsed toovad pensionilisa
12. juuni 2012, 08:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaraha arvutamise põhimõtted on keerulised ja rahasaajad jagatud kolme gruppi: enne 1991. aastat ja 1991.–2013. aastal sünnitanud ja need, kes sünnitavad alates 2013. aastast.
Enamik praegusi pensionäre on oma lapsed ilmale toonud enne 1991. aastat ja juba praegu saavad nad iga lapse pealt kahe aastahinde vääringus lisapensioni.
Nemad hakkavad raha juurde saama 2015. aastast, kui tuleb ühe aastahinde vääringus lisa ehk siis praeguste arvutuste järgi ühe lapse eest aastas umbes 62 eurot, kahe lapse korral 123 eurot ja nii kasvavalt edasi. Kaks last üles kasvatanud pensionär saaks seega kuus praegusele summale juurde pisut üle kümne euro ja kolme lapse vanem 15 eurot.
Uuest aastast lisaraha
Kui pensionisaaja laps on sündinud aastail 1991–2013, hakkab vanem tulevast aastast ühe lapse pealt saama kahe aastahinde vääringus lisapensioni, mis on 123.20 eurot aastas ehk umbes kümme eurot kuus. Kahe lapsega oleks pensionilisa umbes 246 ja kolme puhul 370 eurot aastas.
2015. aastal lisandub neile pensionäridele üks aastahinne ehk lapsevanem hakkab saama kolme aastahinde vääringus lisapensioni. Kokku saab pensionär siis aastas lapse pealt 185 eurot, kahe lapse puhul 370 eurot, kolme lapse korral 554 eurot ja nii iga lapse lisandumisel.
Need Eesti taasiseseisvumise järel sünnitanud vanemad omandavad esimest korda õiguse saada laste eest pensionilisa, sest seni neile laste kasvatamise eest kaheaastast pensioniõiguslikku staaži ei määratud.
Tulevased lapsevanemad, kes sünnitavad aga 2013. aastal või hiljem, hakkavad saama neli protsenti riigi keskmiselt maksustatavalt töötasult teise pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui laps sünnib näiteks 2013. aasta alguses, saab vanem sissemakseid kohustuslikku kogumispensionisse kolme aasta jooksul kokku umbes 1134 eurot.
Laias laastus tähendab vanemapensioni kehtestamine, et kaks last üles kasvatanud inimene saab aastas kokku summa, mis võrdub ühe kuu pensioniga. Vanemapensioni rakendamisel peab riik lisama kehtivasse pensionisüsteemi 44 miljonit eurot aastas.
Lapsed võib ära jagada
Isamaa ja Res Publica Liidu valimislubadusena välja käidud ja läinud nädalal riigikogus heakskiidu pälvinud vanemapensioni seadusest tulenevat pensionilisa makstakse iga lapse eest ühele vanematest.
Lapsevanemad peavad omavahel kokku leppima, kumb neist pensionilisa saab. Kui peres on mitu last, võivad vanemad lapsed omavahel ära jagada ja ise otsustada, kes millise lapse eest pensionilisa saab. Oluline on teada, et vanemapensioni arvestatakse iga lapse puhul. Kui sünnivad kaksikud või kolmikud, saab vanem kahe või kolme lapse eest vanemapensionigi.
Pensionilisa saamiseks peab vanem olema last kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Näiteks: kui laps lahkus elust üheksa-aastaselt, saab vanem siiski tema pealt pensionilisa.
VANEMAPENSION
* Kui pensionäri laps on sündinud aastail 1991–2013:
* 2013. aastast hakkab ta saama lapse pealt kahe aastahinde vääringus lisapensioni, mis ühe lapse pealt teeb aastas umbes 120 eurot.
* 2015. aastal lisandub üks aastahinne ehk pensionär hakkab ühe lapse eest aastas kokku saama ligemale 185 eurot lisaraha.
* Kui pensionäri laps sündis enne 1991. aastat,
* saab vanem juba praegu kahe aastahinde vääringus lisapensioni iga lapse pealt.
* 2015. aastal hakkab saama ühe aastahinde vääringus lisa ehk siis umbes 62 eurot aastas ühe lapse eest.
* Need, kes sünnitavad alates 2013. aastast,
* hakkavad saama neli protsenti riigi keskmiselt maksustatavalt töötasult teise pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Allikas: IRL