Jäärja kaudu lõunanaabrite juurde sõites tuleb varuda aega ja kannatust, sest ligemale 17kilomeetrisel teel kehtivad kiiruspiirangud ja sahad siluvad kurve sirgemaks.
Jäärja teel muutuvad kurvid sirgeks
12. juuni 2012, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kilingi-Nõmme piirist ehk Eesti Vabariigis viib remonditav tee läbi Jäärja riigipiirini Ramatal ehk Läti Vabariigini. Sealt edasi jätkub teeremont samuti ligi 17 kilomeetri pikkuselt Mazsalacani. Eestlased teevad oma tööd tuleva aasta novembrini, lätlased lõpetavad tänavu novembris.
Riigipiiriülese ehitusprojekti maksumus on 4 630 882 eurot, sellest üle poole ehk 57 protsenti katab Euroopa Liidu regionaalarengu fond Eesti-Läti programmi kaudu. Selle üks eesmärke on piiriregioonide suurem omavaheline sidusus, seal hulgas juurdepääsuteede parandamine.
Kõnealuse tee mustkatte alla jõudmine lõpetab habemega loo, mille algus ulatub koduriigi taasiseseisvumise eelsesse aega ja lõpetab paarkümmend aastat päevakorral olnud teema liigelda mugavalt vana kauba- ja turismiteed pidi ning taastada piiriülene liinibussiliiklus, mis lõppes koos nõukogude võimuga.
Läbi maismaasaare
Pärnu maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringus aastateks 2008–2015 seatud sihtide hulgas on Jäärja kanti käsitledes eelistuste hulgas küla haaramine maakonna ühistranspordi võrgustikku ja Kilingi-Nõmme–Jäärja–Ramata tee mustkatte alla viimine. Ühistranspordi ettepanekute osas märgitakse probleemidena, et mõningates ääreala kantides, nagu Jäärja, puudub bussiliin üldse, üle riigipiiri bussiliiklus on nõrk ja võimalusel tuleks taastada Pärnu–Valmiera liin, mis Kilingi-Nõmme kaudu Lätimaale sõites Jäärjat läbis.
Regionaalministrile tehakse ettepanek algatada maismaasaarte programm, mis oleks mõeldud suure turutõkke, isoleeritud asukohaga ja raskes sotsiaalmajanduslikus olukorras piirkondadele maakaupluste, teedevõrgu, ühistranspordi ja interneti parema kättesaadavuse tagamiseks. Pärnu maakonna Saarde valla maismaasaar on umbes 60 elanikuga Jäärja küla, mis kujunes omaaegse mõisa südamesse.
Maismaasaare elanikud on leppinud sellega, et kooliajal pääsevad nad kodunt välja õpilaste bussiga, suviti aga vaid kolmapäeviti valla bussiga, mis viib nad Kilingi-Nõmme toidupoodi ja muid vajalikke asju ajama. Arvestades nendega, kes vahepeal liinibussiga Pärnus ära käia tahavad.
“Jah, see on sedasi ka sel suvel,” kinnitas Saarde abivallavanem Andres Kukk.
Pärnu maavalitsusest vaadates toob mainitud ligi 34 kilomeetri pikkuse teelõigu tolmuvaba katte alla viimine maakonda elevust, lühendab ajalises mõttes lätlaste teed meile ja eestlaste teed sinna, annab turismiarendajatele võimaluse tutvustada piirkonna kaunist loodust ja vaatamisväärsusi.
“See on olnud rohkem nagu meie usk, et Jäärja tee saab mustkatte, aga teema on üleval olnud kahe riigi regionaalministri kohtumistel,” mainis Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi, kes on olnud maakonna planeeringu ja teemaplaneeringute üks koostajaid.
Tellis maanteeamet
Maanteeamet kui töö tellija ja OÜ Valga Teed kui peatöövõtja sõlmisid jürikuu kolmandal päeval lepingu, millele tuginedes algas Eestis tee-ehitus, mis läbib eraisikute kinnistuidki.
“Projekteerija kooskõlastas projekteerimise käigus maaomanikega tee õgvendused,” rääkis maanteeameti Lääne regiooni ehitusosakonna juhataja, objekti tellija esindaja Sven Savi. “Maaomanikud olid väga mõistvad, nõustusid projekteeritud lahendusega ja õgvenduste ehitamiseks vajaliku maa müümisega.”
Remondiga rajatakse riigimaanteele seitsme meetri laiune tolmuvaba kate ja mõlemasse serva poole meetri laiused teepeenrad. Nii et lõpuks on tee kaheksa meetri laiune ja olemasoleva teega võrreldes 40 sentimeetrit kõrgem.
Tänavu ehitatakse Savi jutu järgi välja õgvendused, kaevatakse kraavid, ehitatakse truubid, puhastatakse teemaa-ala võsast ja kividest. Tolmuvaba katte saab 16,2 kilomeetri pikkune rahvusvahelise maantee lõik, riigi mõistes kõrvalmaantee, aasta pärast. Pikem tööde lõpptähtaeg Eesti poolel on seletatav nii mahu kui sellega, et tulevikukattega tee püsivusele on hea, kui muldkeha õgvenduskohtades küllaldaselt stabiliseeruda jõuab.
“Läti Vabariigi töömahud on oluliselt väiksemad, kuna pea pool tööst on tolmuvaba katte korrastamine, ning tööde mahtu iseloomustab ka projekti maksumus, mis Läti poolel on 1 464 000 eurot ja Eesti poolel 3 120 000 eurot,” selgitas Savi. Mõlema teelõigu garantiiaeg on viis aastat.
Mõnikümmend autot
Sel nädalal jätkub metsade ja põldude vahel kruusateel kasvumulla koorimine, õgvenduste väljakaevamine ja täitmine kruusliivaga ning truupide ehitamine.
Hajustaludega piirkonda rajatavat teed jääb pimedal ajal valgustama vaid kuu, sest maanteevalgustust sellele riigimaanteele ei rajata. Põhjusi on kaks: esiteks on see kõrvalmaantee ja teiseks on seal liiklustihedus väike.
“Kui 2009. aastal oli liiklussagedus sellel teel Kilingi-Nõmme-poolses otsas 120 autot ööpäevas ja Läti Vabariigi poolses otsas alla 70 auto ööpäevas, siis praegu võib arvestada sama liiklussagedusega,” märkis Savi.
Savi tõi võrdluse läinud sügisest, kui Eesti-Läti koostööprojekti tulemusel valmis Karksi-Nuia–Rujiena 22kilomeetrine tee ja Lilli piiripunktini viivale teele tolmuvaba katte ehitamise järel suurenes liiklustihedus seal kolmandiku võrra.
“Ka samas suurusjärgus liikluse kasvuga Kilingi-Nõmme–Jäärja teel ei ole põhjendatud nii väikese liiklusintensiivsusega teele valgustuse rajamine,” kinnitas Savi.
Aeg näitab, kas paari aasta pärast täitub Saarde valla ja Pärnu maavalitsuse soov saada riigilt toetust, et pikendada maabussiliini vallakeskusest paarikümne kilomeetri kaugusele Jäärjasse ja sealt edasi veel piiriäärsema Kiisani, või jääb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui otsustaja selles suhtes endiselt tummaks.
Kilingi-Nõmme–Jäärja tee remont
* Tööperiood 16. aprill 2012 – 31. oktoober 2013.
* Tellija maanteeamet, peatöövõtja OÜ Valga Teed.
* Objekti maksumus 3 120 000 eurot, rahastavad Eesti riik ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond Eesti-Läti programmi kaudu. Selle üks eesmärke on piiriregioonide suurem omavaheline sidusus, seal hulgas juurdepääsuteede parandamine.
* Töös on 16,2 kilomeetri pikkune riigi kõrvalmaantee, mis algab Kilingi-Nõmme piirilt ja läheb Kiisani, kus on Jäärja–Ramata piiripunkt.
* Tänavu ehitatakse välja õgvendused ja truubid, kaevatakse kraavid, puhastatakse teemaa-ala võsast ja kividest. Tolmuvaba kate pannakse järgmisel aastal.
* Läti Vabariik jätkab sama teed oma riigi piires Mazsalacani 17,4 kilomeetril ja sealsed tööd maksavad Eestiga võrreldes umbes poole vähem – 1 464 000 eurot, sest poole tööde mahust moodustab tolmuvaba katte uuendamine.
Andmed: Pärnu Postimees