Grillsöetootja valmistab nüüd ka munakarpe

1993. aastal Viisnurga katlamaja opereerimiseks sündinud aktsiaselts on läbi aja eri nimesid kandnud. Nüüdseks on aga endisest soojusenergia ettevõttest saanud Eesti suurim grillsöetootja ja -müüja.

Hiljuti laiendati tegevusvaldkonda ja asutati tütarettevõte TrayPro, mis toodab vanapaberist munakarpe ja -reste.

Eesti ainsas vanapaberist munapakendeid valmistavas tehases läksid liinid täisvõimsusel tööle jaanuaris.

GreenCoali juhatuse liikme Ergo Elmendi sõnade kohaselt on põhirõhk munapakenditel, mida kuus tuleb kokku ligemale kaks miljonit. Tulevikus loodetakse sortimenti laiendada ja karpide väljalaset kahekordistada, sest nõudlus, nagu selgub, on üle ootuste suur.

Piltlikult öeldes lähevad “ahjusoojad” karbid otsejoones veoautodesse ja laiali Eesti, Läti, Leedu ja Poola munatootjatele.

Kuigi tegu on väga noore firmaga, on Pärnus valminu lühikese ajaga paljude eestlaste külmikutesse jõudnud. TrayPro karpides müüakse mune näiteks ETK Grupi ja Selveri kauplustes.

GreenCoal lõi tütarettevõttega Pärnusse 27 töökohta ja kui pakenditööstus laieneb, vajatakse veel nelja–viit töötajat.

Vanapaberist munakarbid

Kokkupressitud makulatuuri ostab TrayPro Eesti suurematelt jäätmekäitlejatelt ja Läti partnerilt.

Munapakendi toormeks on sobivaim tavaline ajalehepaber. Tonnist paberijäätmetest saab Elmendi sõnade järgi umbkaudu mõnisada tuhat kümnekohalist munakarpi.

Vanapaberikuhilad segatakse toatemperatuuril vees ühtlaseks massiks. Paberimassile on lisatud veidi vaha, mis teeb valmiva pakkematerjali niiskuskindlamaks. Püdel segu vormitakse ja pressitakse karpideks-restideks, misjärel need lähevad markeerimisse.

Et kanamunade suurus varieerub, on karpidel oma suurusklassid täpselt nagu rõivastelgi: S, M, L ja XL.

Töödeldud makulatuurist pakendite valik on värviline kui vikerkaar. Selle, las karp saab kollase, rohelise, oranži, sinise tooni või jääb värvimata kujul halliks, paneb paika tellija. Hiljuti näiteks soovis Poola klient jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ajal müüdavate munade ümber punaseid karpe.

Peale keskkonnasõbralikkuse on paberkarbil vahtplastist ümbriste ees muidki eeliseid. Munadel võib temperatuuri vahetudes, näiteks külmikust õue auto peale ja tagasi transpordil, tekkida koorele niiskus. Paberpakend imab kondentsi endasse, plast mitte. Munad “hingavad” ja tekitavad karpi niiskust. Plastümbrises jääb niiskus munadele, mistõttu need riknevad kiiremini.

Samuti kipub plastil trükikiri laiali minema, paberiga seda muret pole.

Headele omadustele vastukaaluks on pappkarbil vahtplastist kõrgem hind.

Lõuna-Koreast ja Ameerika Ühendriikidest soetatud seadmetega saaks TrayPro peale munakarpide ja -restide teha väga mitmesuguseid asju. Näiteks ühe korra kasutatavaid topsikuid meditsiiniasutustele, joogi- ja söögitopse, pakendite sisu.

Uude tehasesse investeeris TrayPro 1,8 miljonit eurot, mille hulka on arvatud ka personali koolitamine Lõuna-Koreas.

Hiljuti toetas Pärnu linnavalitsus ettevõtet ekspordivõimekuse tõstmisel 3000 euroga.

Grillsöe tootmine

Kõneldes grillsöest, teatab Elmend mõneti üllatuslikult, et majanduskriis on grillsöeärile hästi mõjunud, sest pani eestlased varasemast enam vabas õhus süüa tegema. Kriisiaastad olid Green-Coalile tegevusloo parimad. Mis muidugi ei tähenda seda, nagu nüüd kehvemini läheks, sest müük on tagasilöökideta kogu aeg kasvanud nii Eestis kui eksportturgudel.

Ent põhjust, miks nõudlus grillsöe järele majandussurutise ajal üles hüppas, võib vaid oletada.

Ehk seetõttu, et reisimise asemel tuli leppida kohapealsete ajaviitevõimalustega, mille hulka suvel kuulub vaieldamatult grilliminegi.

Praegu tarvitab umbes 1,3 miljonist eestimaalasest suve jooksul keskmiselt koti grillsütt iga teine.

Elmendi kinnitusel ei kasva pidevalt ainult GreenCoali näitajad, vaid puusöeturg tervikuna. Seejuures on huvitav märkida, et meie grillsöetööstuse raskuskese on koondunud just Pärnumaale, kus peale GreenCoali tegutsevad grillsöeettevõtted Kablis ja Seljal.

Eesti suurim grillsöetootja ja -müüja hõlmab kohalikust turust kolmandiku ja kuigi viimastel aastatel on kohalik maht kasvanud, on koduturu osa ekspordiga võrreldes marginaalne. “Paar suvekuud on ees, aga on näha, et see suhe ei muutu tänavugi,” usub Elmend. “Pigem tõuseb veidi eksport kui kohalik müük.”

Aktiivset müügiaega on nelja–viie kuu jagu, ülejäänud osa aastast toodetakse ainult ladudesse.

Sihtriikidesse Prantsusmaale, Hollandisse ja Skandinaaviasse läheb Pärnus tehtud grillsöest umbes 95 protsenti. Sel aastal näiteks pea 30 000 euroaluse jagu. Väga kaugele pole grillsütt majanduslikult otstarbekas vedada, sest tegu on odava tootega.

Tooraineks lepp

Eestlased grillivad šašlõkki ja vorstikesi lepasöe kuumuses.

“Ukrainas ja Poolas tehakse grillsütt pöögist ja tammest, aga meie regioonis ei kujutaks ette, et keegi tammepuud söe saamise nimel suures mahus põletaks. Kohalikust toorainest on parim lepp, mis on hea kerge puit ja mille süsi hõõgub hästi ega kõrveta,” teab Elmend.

Grillsöe tootmises pole iseenesest midagi keerulist: lepahalud tõstetakse hiiglaslikes tünnides kolme suurde ahju, kus puu söeks “küpsetatakse”. Põletusprotsessi pikkus sõltub puidu niiskusest ja kestab kuuest kümne tunnini. Tünnides tõuseb temperatuur üle 650 kraadi, koldes, kus protsessis tekkiv puugaas põleb, üle 1000 soojapügala. Kuna temperatuur on nii kõrge, et puidust eralduv gaas maha ei jahtu, ei eritu põlemisel tõrva.

“Kui puit hakkab gaasi eraldama, suunatakse tekkinud puugaas küttekoldesse, kus see ära põleb,” selgitab Elmend. “Nii kasutatakse puidu kuumutamisel tekkinud energia samas seadmes ära. Klassikalises mõistes tossavaid korstnaid ahjudel pole, sest kollete maht on puugaasi täielikuks põlemiseks küllaldane.”

Valminud süsi võetakse tünnides ahjust välja. Enne kottidesse pakendamist peab see vähemalt neli ööpäeva jahtuma. Hea söe tunneb ära selle järgi, et tükid on enam-vähem ühes mõõdus, ei lagune kergesti ja tekitavad kõlisevat heli.

Elmend on päri, et grillsüsi on suures osas mugavustoode, sest toitu saab ju hõõguvate puupilbaste kuumuseski küpsetada. Tööstusliku grillsöega läheb aga kokkamine kiiremini, kuid see pole poesöe ainus pluss.

Tootmisprotsessis on puidust peale puugaasi “pool Mendelejevi tabelit” väljunud ja järelejäänud süsinik põleb puhtalt ega suitse.

Kui omal käel sütt teha, lendub vorstidesse kõik see, mida poesüsi enam ei sisalda, ja eks seda ole toidu mekistki tunda.

Eelistatakse sütt briketile

Suurt tootearendust grillsöe valmistamine ei nõua. Grillsöe pakkimisel väljasõelutud tolm ja peenfraktsioon pressitakse söebrikettiks ja nende kahe toote ehk söe ja briketiga sortiment enam-vähem piirdubki. Ent isegi kui sisu ei muutu, saab grillsöe- või briketikotti uuendada väikeste lisadega. Panna näiteks pakki kaasa tikke ja süütekuubikuid või varieerida paki suurust ja pakendamisviisi.

Kuigi briketi kasutamine Eestis kasvab ja moodustab praegu umbkaudu viis protsenti grillsöetoodete turust, pole see kaugeltki nii populaarne kui näiteks Taanis, kus söebrikett on 85protsendise turuosaga kindel liider.

Brikett hõõgub söest kaks korda kauem ja annab tänu oma tihedusele kõrgemat temperatuuri. Kuna aga grillbriketi tootmine on kallim, kajastub see hinnas.

GreenCoali viimane suurem investeering ettevõttesse enne TrayPro loomist oli nelja aasta eest, kui soetati uus tootmisseade ja automaatpakkeliin. Viie miljoni krooni suurusest rahasüstist 40 protsenti tuli Ettevõtluse ja Arendamise Sihtasutuselt tehnoloogiainvesteeringuna.

Laienemismõtted on peas praegugi, kuid nende teostumine sõltub paljuski tööjõust.

Elu on näidanud, et oskustöötajate, nagu lukkseppade ja mehaanikute leidmine on Pärnu kandis keeruline

Söefirmas on sõltuvalt hooajast ametis 30–35 inimest. Hoitakse avatud tööjõu poliitikat, mis tähendab seda, et eestlaste kõrval on tööl veel mitme rahvuse esindajaid: ukrainlasi, venelasi, lätlasi ja egiptlane.

Kahe ettevõtte peale on tööd saanud seitse vaegkuuljatki, kellest kuus on ametis munakarpide poolel ja üks on juba üle 12 aasta tööl söetööstuses.

AS GreenCoal

* Asutatud 1993, tollal kandis nime AS ENER E.A.

* 2000 alustati söetootmist.

* Aastast 2008 AS GreenCoal.

* Kuulub 100 protsenti Eesti kapitalile.

* Tootmine asub Pärnus Turba tänaval.

* 30–35 töötajat sõltuvalt hooajast.

* Aastane toodang:

1500–2000 tonni puusütt ja 1000 tonni söebriketti.

Ekspordib Skandinaaviasse, Hollandisse, Prantsusmaale.

* Puhaskasum ja müügitulu (eurodes)

2008  162 760   2 450 536

2009  179 745   3 105 034

2010  308 786   4 540 765

2011  861 008   7 485 874

OÜ TrayPro

* Asutati 2010

* Tootmine asub Pärnus Turba tänaval.

* Kuulub 100 protsenti AS GreenCoalile.

* Töötajaid 27.

* Valmistab kaks miljonit munakarpi kuus.

* Ekspordib Lätti, Leetu, Poolasse.

Andmed: AS GreenCoal