Paraku on see ligi 30 meetri kõrgune malmtorn ise nagu madalikule sõitnud, jäädes kinni seaduste rägastikku järgivasse asjaajamisse, ja külastajad pole selle navigatsioonimärgi uksest sisse pääsenud 1996. aastast. Ajast, kui majakavahti hakkasid asendama automaatikaseadmed.

Tõsi, läinud suvel Kihnu mere peo ajal õnnestus Sihtasutusel Kihnu Kultuuriruum veeteede ametilt kui majaka haldajalt välja võluda luba avada külastajatele üheks päevaks ihaldatud uks. Lootuses, et vahepealse ajaga saavad bürokraatia labürindid läbitud ja uuel hooajal võib teejuhi saatel imetleda ülevalt avanevat panoraami.

Tahtmine on taevariik, kostaks vanarahvas kihnlaste ikka veel täitumata soovi kohta avada ajalooline tuletorn kui ligemale 600 püsielanikuga saare külastusobjekt.

Ühe korra luba

“Oleme korduvalt veeteede ametilt aru pärinud meili teel, et kui kaugel asjad on, ja talvel korduvalt panin neile südamele, et asjaga on kiire. Et suvel majakas avada, on vaja juba talvel asjad korda saada, paberitöö ära teha, kuid läks nii, nagu ikka,” nendib SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätas.

“Arutelu Kihnu tuletorni kasutusse andmise üle on käinud tõepoolest juba üle aasta ja veeteede amet on alati toetanud tornide avamist,” märgib veeteede ameti välissuhete ja infoosakonna juhataja Dan Heering. Ta lisab hea näitena juuni keskel Hiiumaal lõppenud Kõpu tuletorni fassaadi remondi korralduse, mida rahastati piletimüügi tulust. Ent vaevalt see näide kihnlasi lohutab.

“Eelmisel aastal saime majaka avamiseks veeteede ametilt ühekordse loa lihtkirjaliku taotluse alusel, pileteid ei saa me müüa seni, kuni majakas on nende haldusalas,” selgitab Mätas kui majakasaaga Kihnu-poolne algataja. “Kõik huvilised said torni tasuta, Kihnu Kultuuriruum kogus ainult annetusi, mille eest saime tasuda nii-nimetatud majakavahile, aga külastajate huvi oli tõesti suur, paljud noored kihnlased ja lapsed ka ei olnud tornis käinud.”

Alanud külastushooajal saavad Kihnu kui omapärase kultuuripärandi kandja tutvustajad näidata legendaarse kapteni Kihnu Jõnnu sünnikoha lähedal Rootsikülas sihvakat tuletorni vaid väljast, lüües silmad maha riigivara ümbritseva vajunud ja aukliku tara pärast.

Asjaajamises on astutud edasi nii palju, et veeteede amet on saatnud Kihnu Kultuuriruumile tuletorni kui riigivara kasutamiseks andmise lepingu eelnõu, kuid see vajab kooskõlastamist ja lõpuks valitsuse heakskiitu.

“Kui saan korralduse avada Kihnu majakas merepeo ajal, siis teen seda,” kinnitab veeteede ameti Pärnu navigatsioonimärgistuse talituse juhataja Urmas Õunap.

Paraku midagi enamat kui täita kõrgemalt saadud korraldust Õunapi võimuses ei ole.

Algul oli 6.–8. juulini ja kolmandat suve toimuva Kihnu mere peo kavas majaka külastaminegi, kuid see magnet kustutati tekstist varakult. Selle asemel tõotab suursündmuseks kujuneda Kihnus 1786. aastal valminud Püha Nikolai kiriku uue tornikiivri ja selle kuldse risti õnnistamine.

Piletitulu küsimus

Üks umbsõlmi hea tahte teel on seotus majaka kui riigivara kasutuseleandmisega, olgu siis sihtasutusele või vallale.

“Riigivaraseaduse järgi saab riigivara anda kasutamiseks vähemalt harilikule väärtusele vastava turupõhise kasutustasu eest. Nimetatud riigivara on aga eriotstarbeline, ei ole tavapärases tsiviilkäibes ja samal ajal on tuletorn töötav navigatsioonimärk, seetõttu on osutunud keeruliseks turupõhise kasutustasu määramine,” selgitab Heering.

Kuna tuletorn on kasutusel navigatsioonimärgina, algatas veeteede amet menetluse, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui vara valitseja annaks selle otsustuskorras SA Kihnu Kultuuriruumile, pakkudes oma variandina välja rendihinna arvestamise protsendina piletimüügi käibest.

Umbsõlm jooksis veel rohkem kinni, sest ministeerium soovis lisaeksperthinnangut kasutustasu hariliku väärtuse määramise suhtes.

“Konkreetse hinnangu alusel selgus, et harilikku väärtust määrata ei õnnestunud, mistõttu hinnangust lähtumine ei ole asjakohane, kõiki navigatsioonimärgiga seotud kulutusi aga rendihinna sisse arvestada ei ole mõistlik,” vahendab asjaajamise arengut Heering.

Veeteede amet teeb kulutusi seoses navigatsiooniohutuse tagamisega, mis omakorda on seotud jooksva remondi ja seadmete haldamisega.

“Arvestades vara eriotstarbelisust, ei ole mõistlik tellida uut eksperthinnangut ning me pöördusime oma algse taotluse juurde tagasi ja esitasime 6. juunil 2012 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile uue taotluse tuletorni kasutusse andmiseks, arvestades esmase taotluse tingimusi,” võtab Heering oma ametkonna töö kokku.

Kasutusõigus antaks sihtotstarbeliselt ainult Kihnu tuletorni külastamise ja tutvustamise eesmärgil. Tuletorni kui töötava navigatsioonimärgi laternaruum jääb kõrgusekartuseta huvilistele suletuks, kuid läbi võrkpiirde võivad nad seda uudistada.

Kulutuste jagamine

Kui sihtasutuse juhataja lõpuks lepingule alla kirjutada võib, jäävad kõik külastamise korraldamise kõrvalkulud Kihnu Kultuuriruumi kui majaka kasutuselevõtja kanda.

Näiteks tuleb teha eraldi elektripaigaldis, tasuda tarnitava elektri eest, tagada külastajate ohutus, hoida korras tuletorn ja selle ümbrus. Äramajandamise alus on piletimüügi käibest arvestatavad protsendid.

“Asja traagika on ka sel aastal selles, et me ei saa pileteid müüa, seega ei tule kulutustega tasa ning majaka avamise suhtes Kihnu mere peo ajal oleme paraku ebaleval seisukohal,” tõdeb Mätas. “Kui oleks teada, et lähiajal õnnestuks torn külastajatele avada, polekski mõtet merepeoga seoses rapsida: tulu sealt ei tule, tekivad ainult tööjõu- ja muud kulud. Siis, kui oleme veeteede ametiga lepingu sõlminud ja torn on ametlikult külastajatele avatud, saame piletitulu teenida oma kulutuste katmiseks, sest huvi majaka vastu on jätkuvalt suur.”

Seni veereb asjaajamise pall jätkuvalt majandusministeeriumi ja veeteede ameti vahet.

“Meie ministeerium on taotluse kätte saanud ja see on töösse võetud, kuid kindlat kuupäeva, millal torn üldsusele avatakse, ei ole praegu kahjuks võimalik öelda,” vahendab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infot avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper. Kinnitades, et ministeerium annab endast parima, et see otsus võimalikult kiiresti tehtaks.

 

Ingvar Saare, Kihnu vallavanem:

“Vallavanemana näen, et majaka avamine on oluline ettevõtmine. Võimaldab tõsta Kihnu saare kui sihtkoha atraktiivsust. Võimaldab kohalikel ettevõtjatel ja käsitöömüüjatel/esinejatel saada lisasissetulekut ning mõjub seeläbi positiivselt elanike ostujõule.

Samuti tulevad juurde ajaloolised aspektid ja kultuurilooline väärtus. Majaka ajalugu on huvitav nii kihnlastele kui külalistele.

Kahju, et see avamine on veninud, sest tundub, et pigem on asi kinni bürokraatias kui reaalsetes ohtudes (need on maandatavad).

Aga veeteede amet on palju vaeva näinud, et see leping SA Kihnu Kultuuriruumiga lõpuks allkirjaküpseks saaks, ning selle eest tuleb tänu kindlasti avaldada, et Kihnu majaka avamiseks on palju tööd tehtud.

Loomulikult eriline kiitus Mare Mätasele kui mõtte algatajale ja arendajale!”

 

Kihnu tuletorn

* Asub Liivi lahes Kihnu lõunapoolses otsas Pitkänä ninal.

* Riigivara, töötav navigatsioonimärk, mis on veeteede ameti halduses, kuid vara valitseja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

* Üks neljast Eesti randades säilinud malmtuletornist.

* Toodud osadena Inglismaalt, töötab 1865. aastast.

* Tuli paikneb maapinnast 29 ja merepinnast 31 meetri kõrgusel.

* Suleti huvilistele 1996. aastal, kui paigaldati automaatseadmed ja kadus majakavahi töökoht.

* SA Kihnu Kultuuriruum taotleb majaka avamist külastajatele suvehooajal, sest puak on osake Kihnu kultuurist, mis on kantud UNESCO inimkonna suulise ja vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Andmed: Pärnu Postimees