Pärnu linnavalitsus võtab suviti noori ametit harjutama

Tartu ülikooli Pärnu kolledži kõrval, kust tuleb kõige enam praktikante, kasutavad linnavalitsust ameti proovimise paigana Pärnumaa kutsehariduskeskus, Lääne-Viru rakenduskõrgkool, Tallinna tehnikaülikool, Tallinna ülikool, Pärnu Saksa tehnoloogiakool ja Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor.

Osakond, kuhu noor tööd harjutama maabub, sõltub mõistagi õpitavast erialast.

Näiteks kolledži sotsiaaltöö tudengid sooritavad praktikat sotsiaalosakonnas ja turismi- ja hotelliettevõtluse õppijad planeerimisosakonna arenguteenistuses. Need kaks on osakonnad, kuhu Pärnu linnavalitsuse personali-spetsialisti Tiia Auru andmetel viimastel aastatel kõige enam praktikante võetud.

Kuid kantseleiski on igal aastal dokumendihalduse, infotehnoloogia ja personalitöö õppureid praktikal olnud ning praktikale tulijaid on ka projektijuhtimise, arvutite ja arvutivõrkude ja raamatupidamise erialalt.

Kokku on tänavu linnavalitsuses praktika sooritanud 16 noort eri õppeasutustest.

Taotlus teele

Linnaametnikud suhtuvad noortesse personalispetsialisti ütlust mööda hästi, kuigi vabast tahtest ja oma tööajast tudengite juhendamine tähendab neile arvestatavat lisakoormust.

“Seda enam on rõõm näha, kui praktikant on püüdlik, mõtleb kaasa ja proovib igati juhendajale abiks olla,” tähendab Aur.

Kui noorele jääb enda soovitud osakonnas juhendaja leidmata, ei pruugi praktikakohta saada. Äraütlevaid vastuseid on Aur lähetanud ka siis, kui tudengi tahetud praktikaaeg ei klapi ametnike tööajaga.

On vastupidiseidki näiteid, kus jah-sõna saanud õppur teatab, et jätab tulemata. Äraütlemisi noored üldjuhul ei põhjenda.

Taotlusi, kuhu märgitakse praktika sisu, eriala, soovitud teenistus, võetakse vastu aasta ringi ja vastus antakse 14 päeva jooksul.

Enim potsatab neid personalispetsialisti lauale kevadel, sest paljudes õppeasutustes vältab kohustuslik praktikaperiood maist septembrini. Ent on koole ja erialasid, kus tööpraktika tuleb sooritada jaanuaris-veebruaris.

Personalispetsialist soovitab õppureil linnavalitsust oma soovist aegsasti teavitada.

“Mida varem ja täpsemalt taotlus meile saadetakse, seda parem on,” kinnitab Aur.

Kahjuks ei tule seegi, kui noor veidi eeltööd teeb ja end näiteks linnavalitsuse struktuuriga kurssi viib.

Hulka, kui palju praktikante korraga majas sebida võib, raad määratlenud pole. Samuti polevat ametnikku, kelle juurde soovija töövarjuks kindlasti ei saa. Seejuures tuleb mainida, et tudengile ja tema juhendajale linn praktika eest tasu ei maksa.

Et noored puutuvad praktikal olles kokku konfidentsiaalse infoga, sõlmitakse nendega enne tööle asumist praktikaleping. Seni linnavalitsusel õppuritega kurbi kogemusi pole.

Kodulinnas praktikal

Pärnu linnakantselei asjaajamis- ja haldusteenistuses proovib sel suvel kuu aega ametit Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse eriala esimese kursuse tudeng Mihkel Kärg.

Noormees otsis kohustusliku praktika sooritamiseks kohta ühes kursuseõega. Avastanud Pärnu linnavalitsuse kodulehelt praktika taotlusvormi, täitsid noored selle ära ja nüüd omandavadki mõlemad kodulinna esindusorganis esimesi erialaseid töökogemusi.

On üldteada, et õppureil pole praktikabaasi leida kerge, kuid Kärjel õnnestus omale suvel erialast rakendust leida esimesel katsel.

Esimestel päevadel uues rollis tundis noormees end võrdlemisi “rohelisena”, sest kohe sai selgeks, et kool ja reaalne elu on kaks ise asja. “See, mida koolis õpetatakse, on ikka väga teooriapõhine,” tõdeb ta. “Alles nüüd olen kogenud, kuidas õpitut töös rakendada.”

Huvi avaliku sektori töö suhtes pole Kärjel praktika käigus lahtunud ja töö maigu suhu saanult ta sügisel eriala vahetama ei tõtta, sest praktika linnavalitsuses kinnitab, et valitud suund on õige.

Stereotüüp paberimajanduse igavusest noormehe arvates paika ei pea, sest peale kuiva dokumenditöö kätkeb see palju vahetut suhtlemist.

Auru jutu järgi on kõige tublimad praktikandid need, kes ametisse asudes ühegi ülesande ees risti ette ei löö.

“Eks me muidugi päri, mida tudeng teha tahaks, aga kõige enam on noorel praktikast kasu siis, kui ollakse kõigeks avatud ega hoita kramplikult oma erialast kinni ning saadakse ka iseseisvalt hakkama,” sõnab ta. Lisades, et “linnukese” kirja saamisest pole tolku praktikabaasil ega õppuril.

Kuigi juhendajale tähendab koolipingist tulnud abiline lisakohustusi, on praktikantidest linnavalitsuses palju abi. Seda eeskätt suvisel puhkuste perioodil.

Tublidus ja kogemuste hankimine tuleb kasuks teisitigi, sest nii mõnigi praktikant on saanud hiljem linnavalitsusse tööle.