Suvised päikesepaistelised ilmad on suurepärane ajend põgeneda igapäevasest argisaginast. Tasub leida aega Valgamaa kauni looduse nautimiseks, mäekuplite ja järvesilmade avastamiseks ning rikkaliku ajaloopärandiga tutvumiseks.
Valgamaa üllatab losside, vaatetornide ja hunnitu loodusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne kui sõidad Pariisi, käi ära Nuustakul. Alustamegi seekordset reisi Viljandimaa-Valgamaa piirilt, et teekonna lõpus jõuda välja Otepääle ehk Nuustakule, nagu seda paika varem nimetati. Neli-viis kilomeetrit autosõitu ning olemegi Alal, kus kohe maantee vahetus läheduses mäekünka otsas asub Taagepera kirik, mis suvel avatud teelise kirikuna.
Huvitavaks teeb pühakoja seal paiknev Kessleri orel. Peale selle saab näha 19. sajandist pärit altarimaali “Kolgata”. Vaatamist väärib kiriku kõrval kalmistul paiknev eesti talupoja Mats Erdelli perekonna kabel. Keerates Alalt paremale, Taagepera küla suunas, asub kolme kilomeetri kaugusel Taagepera loss.
Eesti parim pulmapeopaik
Aastatel 1907–1912 arhitekt Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab juugendi arhailis-romantilist, osaliselt Soome mõjudele viitavat suunda. Loss kuulus kuni võõrandamiseni 1919. aastal mõisaomanik Hugo von Strykile. Lossi ümbritsev vabaplaneeringuline park on suuremaid ja liigirikkamaid Lõuna-Eestis. Praeguseks on loss ümber ehitatud hotelliks ning on viimastel aastatel valitud Eestis parimaks pulma- ja toitlustuskohaks.
Alalt veerand tunni sõidu kaugusel asuvad Helme ordulossi varemed ja koobastik, mis kaevati pelgupaigaks juba enne muistset vabadusvõitlust. Muistendi järgi läinud käigud mitusada meetrit eemale maantee alla – üks koguni Viljandisse, teine Pokardisse ja kolmas Helme kiriku juurde.
Ordulossi müürijäänused lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Rahvas räägib, et targa soovitusel müüritud ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk, kes pidi kaitsma lossi vaenlaste eest. Sissemüüritud neiu nime ei tohtinud vaenlased teada, muidu pidi kaduma lossi ümbritsev udu ja kaitsejõud. Kord aga õnnestus vaenlastel allikale vee järele tulnud vanaeit kinni nabida ja nimi teda saada. Linnus häviski.
Linnuse all orus vuliseb puhta veega ohvriallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu. Tasub ära proovida!
Valgamaa mulkide pealinn
Mõni kilomeeter autosõitu ning teeline jõuab Tõrva linna. Külaliste ootel on kõrts, pubi, restoranid ning kohvikud. Linnas on võimalus jalutada Tantsumäel, uudistada kirikut-kammersaali, raekoda ja kõrtsihoonet.
Algselt Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kirikuks 1903.–1904. aastal ehitatud hoone sai Teises maailmasõjas kõvasti kannatada. Kuna linnal polnud korralikku kontserdisaali, otsustati 1987. aastal pühakoda ümber ehitada kammersaaliks ning 1990. aasta jõulude ajal see pidulikult ka avati. Sellest ajast peale korraldatakse seal kontserte ja näitusi.
Sarkofaagides peidus muumiad
Sõites Tõrva linnast kilomeeter Valga suunas, tuleb keerata vasakule Jõgevestesse. Kümneminutilise autosõidu järel olemegi Barclay de Tolly mausoleumi juures. Hauakambrisse paigutatud vürst Barclay de Tolly ja tema abikaasa sarkofaagid on originaalkujul säilinud tänaseni ning neis on peidus abikaasade palsameeritud surnukehad.
Michael Andreas Barclay de Tolly oli Šoti juurtega Balti aadliperekonnast põlvnenud Vene väejuht, kes etendas olulist osa võitluses Napoleoni vastu aastatel 1812–1814. Mausoleumi laskis 1823. aastal oma mehe mälestuseks ehitada tema lesk.
Edasi jätkub tee läbi Kuigatsi ja Keeni Sangaste suunas. Kolmekümnekilomeetrisel teekonnal saab nautida Lõuna-Eesti hingematvaid loodusvaateid. Järgmine peatus on Sangaste lossis, mis kuulus tuntud rukkiaretajale krahv Bergile ja on ehitatud Windsori palee eeskujul aastatel 1874–1881. Peale lossi väärib tähelepanu rohkete tiikide ja haruldaste puuliikidega lossipark, samuti kajaefekt trepialuses võlvistikus.
Otepääl igav ei hakka
Tulles mõni kilomeeter tuldud teed tagasi, jätkub sõit Valga–Otepää–Tartu maanteed mööda Otepää suunas, kuhu jõuame pärast pooletunnist autosõitu. Linnas on uudistamist väärivat palju: kirikumõisas asuv Eesti lipu ja Jakob Hurda muuseum, linnamägi ja piiskopilossi varemed, Energiasammas, Maarja luteri kirik.
Esmakordselt mainitakse Otepää linnamäge kui karupea- ehk oti pää kujulist mäge Novgorodi kroonikas 1116. aastal. Maarja luteri kirik on kaunis uusgooti stiilis pühakoda. Kirikumõisas asuvas pastoraadihoones pühitses Jakob Hurt Eesti Üliõpilaste seltsi sinimustvalge lipu. Ajaloolise sündmuse jäädvustamiseks rajati kirikumõisasse Eesti lipu ja Jakob Hurda muuseumituba. Pastoraadi hoone ees on Hurda monument.
Otepää piirkonnas on sensitiivid avastanud positiivseid energiaväljasid ning arvatakse, et rolli mängivad põlispuud. 1992. aastal otsustati energiaväljade olemasolu tähistada dekoratiivskulptuuriga.
Otepääl olles ei saa külastamata jätta Tehvandi spordikompleksi, kus asuvad staadionid, spordi- ja terviserajad, suusahüppemägi, lasketiir ja jõusaal. Keskuses on talispordimuuseum. Tehvandi vaatetornist, mille kõrgus on 34 meetrit, avaneb võrratu vaade ümbruskonnale. Seal asub ka Eesti kõrgeim, 33meetrine välisronimissein.
Viieminutilise jalutustee kaugusel on Otepää seikluspark, kus seiklushimulisi ootavad ees eri raskusastmetega rajad puude otsas ning vapustav õhulend ühelt mäelt teisele. Kogu pargi läbimiseks kulub aega paar tundi.
Edasi viib rännutee paari kilomeetri kaugusel asuvale Pühajärvele, kus avaneb võimalus jalutada läbi aegade puhkajate meelispaigaks olnud Pühajärve lähistel. Miks mitte teha järvel ka paadisõit? Kaldail on rohkesti allikaid, neist tuntuim Armuallikas. Rahvapärimuse järgi toob jaaniööl hõbepeekrist joodud allikavesi suure ja püsiva armastuse.
Pühajärve lõunatipust saab alguse Väike Emajõgi. Legendi järgi olevat järv tekkinud leinava ema pisaraist, kes nutnud taga sõjas langenud viit poega ning nende kalmuküngastest tekkinudki järve viis praegust saart. Järve ääres asuv endine kaunis mõis on praegu tuntud hotelli- ja spaakeskusena.
Paarikümneminutilise autosõidu järel jõuame Otepää kõrgustiku suurema lavamäe, Harimäe juurde, mille kõrgus on 211,3 meetrit üle merepinna. Harimäele on ehitatud 28 meetri kõrgune puidust vaatetorn, millest avaneb hingemattev vaade Otepää mägedele ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule.
Eespool kirjeldatud teekonna pikkuseks kujunes veidi üle saja kilomeetri. Et tutvuda Palupera, Hummuli, Puka, Valga, Karula ja Taheva kandi vaatamisväärsustega, tuleks reisisellil varuda mõni päev lisaks. Tasuks mõelda ja reis teoks teha. Põnevaid ja avastamist väärivaid kohti jagub Valgamaal küllaga.