Eesti kalmistuseadusega kooskõlla viidud Pärnu linnavalitsuse kalmistute kasutamise eeskiri on nüüdseks kehtinud pool aastat. Olulisem muutus varasemaga võrreldes on vajadus sõlmida hauaplatsi hooldamiseks leping linnavalitsusega.
Kalmudele võivad ilmuda ähvardussildid
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
29. juuni 2012, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Vastavalt Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskirjale on hauaplatsi kasutajatel õigus taotleda linnavalitsuselt hauaplatsi kasutusõiguse lepingu sõlmimist,” sõnas Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna heakorraspetsialist Arvo Kase.
Heakorraspetsialist räägib küll kodaniku õigusest sõlmida hauaplatsi hooldamise kasutusõiguse lepinguid, aga kalmistute eeskirja tegelik rakenduskord paistab rohkem siiski sunnina, sest linnavalitsuse majandusosakonnal on kavas rakendada survemeetmeid peremeheta näivatel hauaplatsidel korra tagamiseks.
Aasta jälgimise all
“Lähipäevadel hakkavad ilmuma kalmistute hauaplatsidele kollased sildid, mis tähendab, et selliselt tähistatud hauaplats tunnistatakse hooldamata platsiks ning on aasta jälgimise all,” selgitas Kase. “Kui selle aja jooksul ei ole hauaplatsiga seonduvatest õigustatud isikutest linnavalitsusele teada antud, registreeritakse need platsid järgmistele isikutele väljaantavaks. Siit üleskutse kõigile, kellel hauaplatsid hooldamata ja tähistamata: ärge oodake kollast silti, korrastage omaste hauaplatsid, suhelge kalmistuvahtide ja linnavalitsuse majandusosakonnaga.”
Heakorraspetsialisti jutt puudutab viit Pärnu linna halduses kalmistut. Need on Alevi kalmistu, Metsakalmistu, Vana kalmistu, Vana-Pärnu ja Uulu kalmistu Tahkuranna vallas.
“Kui aasta alguse esimesed kuud oli tagasihoidlikud, siis nüüd esitatakse lepingutaotlusi juba hulgaliselt,” rääkis Kase. “Palju on avaldusi laekunud ka muukeelsetelt elanikelt.”
Surnuaedadel on inimestele abiks kalmistuvahid, kelle kaudu saavad taotlejad andmeid hauaplatside koordinaatide kohta, nagu kalmistu kvartal, rida ja hauaplatsi number.
Platsitaotlejad peavad avaldusele märkima kõik platsile maetute nimed trükitähtedega, nende sünni- ja surmaaja.
Kase sõnade järgi on see vajalik, et täita lünki kalmistute teabepangas ja parandada vigu.
“Vigu andmetes, nii maetute nimede kui daatumite puhul, on kahjuks väga palju ette tulnud,” tunnistas Kase. “Kui taotluses esitatud andmed on kontrollitud ja õiged, saame lepingudki ette valmistada.”
Pärnu kalmistutel hauaplatside haldajate, aga ka sinna maetute ülevaade hakkas kaduma 1990. aastatel, kui tavanditeenuseid asusid pakkuma erafirmad ja teavet ei kogutud enam ühte kohta.
Kase jutu järgi hakati Pärnu linna kalmistutel ülevaadet taastama 2000. aastal ja järjepidevamalt aastail 2005–2006, kui hauaplatside eraldamise ja matmise suhtes seati taas sisse ülelinnaline kord.
Register ja avalik teave
Koos hauaplatside hooldajatega kasutuslepingu sõlmimisega koostatakse Pärnu kalmistute registrit, mille loomist nõuab kalmistuseadus.
Kalmistuseadus ei nõua kalmistute registri kättesaadavust internetis. Ometi on Tallinna eestvõttel loodud infoportaal Haudi, mille koostööpartneriteks AS Regio, Spin TEK ja Eesti genealoogia selts. Pärnumaalt on selle portaaliga liitunud Sindi linn ja Halinga vald.
Kase jutu järgi on Pärnu pidanud õigemaks pärast kalmistute registri korrastamist teha see kasutajaile kättesaadavaks linna kodulehel.
Samal ajal pole Pärnu rahulates lood korras lihtsate paberile trükitud teabetahvlitega, mis aitaksid surnuaias orienteeruda ja haudu üles leida. “Alevi kalmistu peavärava juures on plaanitahvel olemas,” selgitas Kase. “Kuid kalmistu ise vajab markeerimist. Teiste meie hallatavate kalmistute plaanitahvlite ettevalmistamine ja ülespanek jääb arvatavasti tulevasse aastasse, samuti kvartalite markeerimine.”
Pärnu kalmistutel korra taastamiseks on antud kolm aastat, pool aastat saab juuniga läbi.