Ööpäevaüüriliste leidmiseks kasutatakse enamasti ajalehekuulutusi ja kinnisvaraportaale. Kinnisvarabürood eelistavad vähemalt üheks kuuks kortereid üürida soovivaid puhkajaid, kellest paljud broneerivad maja või korteri endale suvekuudeks varakult.

Üüritase sõltub korterist

Pindi Kinnisvara maaklerid Kersti Reppo ja Krista Järv on suveüürilistega tegelnud juba viis–kuus aastat. Ajaga on neil tekkinud püsikliendid ja kogemused, ööpäevarentnikega närve kulutada naised eriti ei soovi.

Reppo sõnade kohaselt üüritakse Pärnu ranna rajoonis või kesklinnas asuvaid kahe–kolmetoalisi kortereid juunis ja juulis välja 800–1200 euro eest kuus. Selline on luksuskorteri hind, tavaline korter vanemas majas läheb kaubaks 500–800 euroga.

Luksuskorteriks loetakse näiteks ranna rajooni kahe- kuni kolmetoalisi kortereid, kus on integreeritud köögimööbel, sööginõud, potid-pannid, veekeetja, kohviaparaat, konditsioneer, televiisor, plaadimängija, internet, jalgratastele panipaik, mõnikord saun, tasuta parkimine.

Oluline on siseõu, rõdu või terrass koos grillimisvahendite ja aiamööbliga.

“Vastavalt korteri kvaliteedile on ka klient,” rääkis Reppo. “Külastasin paar päeva tagasi korterit Mai rajoonis. Lisavoodeid ei olnud, voodipesu oli kulunud, potid-pannid küll vist aastast 1975. Sellise kolmetoalise korteri eest ei sobiks 500 eurot minu arust kindlasti küsida.”

Mida lähemal rannale, seda kuumem kaup. Noortele on tähtis lõbustuskohtade lähedus, vanemad soovivad privaatsust. Vihmased ja tuulised ilmad kisuvad hinda alla, samal ajal ei tea puhkajad sügisel või aasta alguses suvekorterit broneerides, milline ilm neid ees ootab.

Kogemused aitavad riske vähendada

Maaklerite jutu järgi on varasemad broneeringud paremad, sest klient tuleb iga ilmaga ja on teadlik, et ettemaksu ei tagastata. Broneerimiseks on vaja tasuda 20 protsendi suurune ettemaks.

“Kui vahetult enne Pärnusse tulekut korterit tahetakse, seda naljalt ei leia. Juuli on juba varakult broneeritud, augustiks veel oleks võimalik vaba pind leida,” ütles Järv.

Kui sügistalvisel perioodil tuleb üürnikul peale üüri maksta kommunaalkulude eest, siis suvel on kommunaalkulud üldjuhul hinna sisse arvestatud. Osa korterite puhul pakuvad maaklerid ka haldusteenust ja organiseerivad koristamise ja pesupesemise.

Mis on üürileandja garantii, et korteris midagi ei lõhuta? Maaklerid kliendi tegude eest ei vastuta, kuid maaklerite kogemused ja püsiklientidele üürimine aitavad riske vähendada.

Üürileandja saab raha ette ja kümme protsenti tagatisraha. Kui korter on korras, makstakse tagatisraha üüriperioodi lõpus tagasi. Suvekorterite kahjudega Reppo ja Järv väga tihti kokku puutunud ei ole.

70 protsenti korterite üürijatest moodustavad soomlased. Reppo ja Järve jutu järgi on nad enamasti vanuses 35–45, tulevad perega (kaks kuni neli last) ja soovivad kolmetoalist korterit või majaosa. Alla 35aastasi on harva, pigem kaks pensionäride paari, kes võtavad koos korteri.

Soomlased tahavad kesklinna, samal ajal privaatsust, väga olulised on terrass ja aed. Neile on sobinud näiteks Õhtu põigu ja Vallikääru kant.

Reppo ja Järv iseloomustasid soomlasi rahulike ja heade klientidena, kes lahkudes jätavad puhtad toad ja vahel kapiservale puuviljavaagna koos veinipudeliga. Nad ei tingi nagu eestlased, kes järjest rohkem on hakanud hinna üle kauplema.

“Sel aastal paistab eestlaste tingimine just eriti silma luksuskorterite üürimise puhul,” kõneles Järv. “Üürileandja soovib kindlat summat ja maakleritasu on sellest 15–20 protsenti. Üritatakse siis selle arvelt kaubelda, samal ajal sisaldab vahendustasu mõnikord ka kokkuleppelist haldusteenust.”

Eestlastest suvekorterite üürijate seas on Reppo ja Järve jutu järgi palju neid, kellele firma korteri üürib. Või vanaemasid-vanaisasid koos lapselastega, kes välismaalt Pärnusse puhkama tuuakse.

Tallinnast, Tartust, Põlvast ja Rakverest pärit üürnike keskmine vanus on 25–35, lapsi on soomlastest vähem ning kuuajalist üüriperioodi tahetakse näiteks kahe nädala kaupa teise perega jagada.

Mai rajooni eestlased maaklerite väitel minna ei soovi, ikka kesklinna või ranna rajooni.

Juulis on hind kõige kõrgem

Vene klient on Reppo ja Järve kirjelduse kohaselt ligi 50aastane või vanem, kõigega nõus ja võtab ühetoalise korteri. “Ilma lasteta, keskealine abielupaar, lastelaste eest ära põgenenud,” lausus Reppo. Kas nad on eestivenelased või Venemaalt, maaklerid öelda ei oska.

Reppo ja Järve klientide seas on olnud keskealisi Inglise abielupaare, suuremate lastega Saksa peresid, prantslasi ja iirlasi. Briti poissmehi käib nende hinnangul Pärnus päris palju, kuid nad eelistavad hosteleid või nädalavahetuseks kortereid.

“Ei taha nendega tegelda. Ebakainena jõuavad inglased päris palju korraldada,” lausus Reppo.

Enamasti soovivad puhkajad Pärnus üürikortereid juuliks. Kahe–kolmetoalise korteri üür on juunis 800–1000, juulis 1000–1200 ja augustis 500–700 eurot kuus.

Üürileandjad on nooremapoolsed või keskealised eestlased, kellest ligi poolele on see teine elamispind. Paljud kolivad suveks maakoju ja panevad Pärnu korteri raha teenima.

Luksuskorterite üüritase langes 2009. aastal 20 ja tavaliste korterite hinnatase kümne protsendi võrra. Nüüd on üür taas 2008. aasta tasemel, võrreldes läinud suvega on hind veidi tõusnud luksuskorteritel ja tavakorteritel, mida sel aastal on värskendatud.

Enne 1. septembrit hakkavad Reppo ja Järv taas õpilastele ja üliõpilastele õppeperioodiks kortereid üürima. 800 eurot maksev suvekorter läheb siis kaubaks 150–250 euroga kuus, samuti peab üürnik tasuma kommunaalkulud.