Eesti vabaõhumuuseum uurib Kihnu pärandit

Barbara Lehtna
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabaõhumuuseumi teadur Rasmus Kase märkis, et peale saare arhitektuuri eripära uurimisel saavad ka Kihnu hooned inventeeritud.
Vabaõhumuuseumi teadur Rasmus Kase märkis, et peale saare arhitektuuri eripära uurimisel saavad ka Kihnu hooned inventeeritud. Foto: Barbara Lehtna

Teist korda sellel suvel töötab Kihnu saarel Eesti vabaõhumuuseumi uurimisrühm, kes püüab välja selgitada saare arhitektuuri eripärasid ja mõista, mida arvavad kihnlased ise miljööväärtuste ja ehituspiirangute kehtestamise kohta.

Vabaõhumuuseumi teaduri Rasmus Kase sõnade kohaselt on Kihnu ehituspärand huvitav, aga seda on vähe uuritud. Nii avaneski üliõpilastest ja õppejõududest kokku pandud uurimisrühmal suurepärane võimalus kaardistada, kuidas ja mis tingimustel ehitustööd varasematel aastatel tehtud on.

„Näiteks 1930. aastatel värviti enamik maju kollaseks, aga seda seetõttu, et värvis kasutatavat hülgerasva oli palju käes,“ seletas Kase teatud seaduspärasusi, mida uurimisrühm kohanud on. Ta lisas, et see ei tähenda ilmtingimata, et kollased majad oleksid Kihnu ehitustraditsiooni kõige olulisem osa.

Peale arhitektuuripärandi uurimise üritatakse kihnlaste küsitlemise abil aru saada sellest, milline peaks olema saare tulevik. „Kui räägime miljööväärtustest, peaksime aru saama, millised on need väärtused, millest me räägime,“ kõneles Kase ja selgitas, et kui näiteks üldine arvamus on, et hoone vanus lisab sellele teatud väärikuse, siis praktilisest küljest võib seesama väärikus hoone kasutajatele osutuda hoopis amortisatsiooniks ja lagunemiseks.

Hoonestuse uurimise kõrval on iga rühmaliige spetsialiseerunud isiklikult huvi pakkuvale teemale. Tallinna ülikooli doktorant Kristiina Tiideberg uurib oma doktoritöö tarbeks kihnlaste usulisi kombeid.

Olles teinud vaid mõningad intervjuud, võib Tiidebergi jutu järgi juba täheldada näiteks seda, et Kihnus on usuasjad pigem naiste pärusmaa ja meestel kirikusse millegipärast asja väga ei ole. Tiideberg tõi välja sellegi, et selliste uurimuste üks positiivseid külgi ongi üliõpilaste isiklik areng ja võimalus saarelt oma tööks materjali leida.

Kasegi nentis, et uurimistööde lisaväärtus on neist välja kasvavad magistritööd ja see, et uurimistulemusi saavad ära kasutada Kihnu muuseum ja vallavalitsus. Üks projekti korraldamise põhjusi oli see, et Kihnu vallavalitsusel oli ammu plaanis korraldada hoonete inventeerimine ja koostöös vabaõhumuuseumiga saab see nüüd tehtud.

Uurimistööd kestavad saarel 5. juulini.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles