Laupäeval astuvad Pärnus Ammende villa aias festivali “Kummardus Valgrele” kontserdil tavakohaselt üles nii noorema kui vanema põlvkonna andekad muusikud.
Pärnus tehakse kümnes kord kummardus Valgrele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Meil on hea meel, et sellel aastal on meil tervelt kolm Pärnust pärit artisti: Rosanna Lints, ansambel Greip ja Tambet Tuisk. Tavaliselt on keeruline siia pärnakaid leida, kuna kõigil on omad tegemised,“ rõõmustab korraldaja Kai Tarmula.
Peakontserdi kõrval on homme õhtul puhveti A.P.T.E.K. terrassil tasuta kontsert „Suveteel Valgrega“, kus solistiks noor pärnakas Maris Aljaste, kes praegu Tallinnas Otsa koolis laulmist tudeerib.
„Igal festivalil on midagi uut, aga ka midagi vana, inimesed tulevad siia kindla kaubamärgi pärast, sest nad teavad, mida siit saab,“ räägib Valgre festivali korraldaja. Iga kontsert erineb eelmisest juba selle poolest, et esinejad on igal aastal erinevad.
„Kümne aasta jooksul on siit läbi käinud absoluutne Eesti tippude paraad,“ räägib Tarmula. „Kui Chalice kümmekond aastat tagasi meil esines, oli ta pruuni kampsuniga Tartu räppar, nüüdseks on tema imidž ja muusikaväljund hoopis muutunud. Me näitame, et kümne aastaga muutuvad artistidki.“
Kui eelmisel aastal luges filmis „Need vanad armastuskirjad“ Raimond Valgret mänginud Rain Simmul ette katkendeid helilooja kohta ilmunud raamatust, siis sellel aastal aitab sobivat õhkkonda luua näitleja Tambet Tuisk, kandes laulude vahepeal ette Eesti armastusluule pärleid. „Luulet meie kontserdil varem loetud ei ole, kuid kui seda loeb õige inimene ja õiges kontekstis, siis miks mitte,“ leiab Tarmula.
Romantilist kuurordihõngu annab tekitada ka riietusega. „Oleme alati toonitanud, et publik võiks panna heledad rõivad ja naised kanda kübarat. Niimoodi on see igal aastal olnud ja tundub, et inimestele see meeldib,“ ütleb korraldaja ja lisab, et meestelgi tasuks vahelduseks triiksärk selga tõmmata.
Rotary klubi sel aastal Valgre kuju välja ei anna, kuna alles on jäänud vaid üks auhind ja see on plaanis üle anda järgmisel aastal, kui täitub 100 aastat helilooja sünnist. „Praeguseks on kõik säravad nominendid, kes Valgre muusika pärandi kandjad on, selle auhinna saanud. Nii et võib-olla ongi õige, et see viimane, mis neil anda on, antakse juubelil,“ selgitab Tarmula.
„Kummardus Valgrele“, mis alguses toimus kuursaalis, leiab Ammende villa aias aset juba kuuendat korda. Nii suureks paisus festival Tarmula arvates kogemata.
„Kui ma veel Pärnu kuursaalis töötasin, mõtlesime Elina Kasega, et võiksime teha ühe suurema kontserdi, mis sobiks kuursaali. Kuna samal aastal avati Valgre kuju, otsustasime selle Valgre lauludest teha. Mõtlesime, et tuleb 200–300 inimest, aga ühel hetkel oli kuursaalis 1000 inimest. Kui kõik nad sinna kokku voolasid, mõistsime, et ega üks teiseta jää, ja nii ka läks,“ meenutab Tarmula. Ta leiab, et nüüdseks on „Kummardusest Valgrele“ saanud üritus, mis Pärnu imago loomisele palju kaasa aitab.