Pärnu-Jaagupis saavad kokku palverändurid

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palverännata saab ka Eestimaal, tõestasid eelmisel aastal kokku tulnud huvilised.
Palverännata saab ka Eestimaal, tõestasid eelmisel aastal kokku tulnud huvilised. Foto: Erakogu

20.–22. juulil oodatakse Pärnu-Jaagupisse Jaakobitee palverändurite teisele kokkutulekule kõiki neid, kes käinud palverännakul, plaanivad sinna minna või üldse selle teema vastu huvi tunnevad.

Toimuvad heategevuslik kontsert, filmiõhtu ja palverännak Pärnu-Jaagupist Kaisma Suurjärve äärde. Palverändurite kokkutulekut korraldavad EELK Pärnu-Jakobi kogudus, MTÜ Jakobiõed ja MTÜ Maarjamaa Palveränd.

Tähendusrikas rännak Hispaanias

Esimest korda kohtusid rändurid eelmisel aastal samas kohas, siis oli osalejaid 16. Kokku tuldi soovist jagada oma ühist kogemust: rännakut ühel maailma kuulsamal palveteel, Santiago de Compostelal Hispaanias.

Palverännakuid on sellesse linna, kus asub apostel Jaakobuse haud, tehtud alates 9. sajandist. 2010. aastal jõudsid jalgsi või jalgrattal sihini ja said selle kohta tunnistuse 272 703 inimest, Eestist läbib selle teekonna igal aastal umbes 100 inimest.

Sama palverännaku on läbi teinud ka Pärnu-Jakobi koguduse liikmed Epp Sokk ja Jane Vain, kel eelmisel aastal tekkis mõte ülejäänud rändajatega kokku saada.

“Santiago de Compostelal on midagi, mis jääb sind saatma ja inspireerima, seepärast otsisime võimalust Eestiski palverännakut teha,” rääkis Sokk.

“Iga päev on kiire, mobiilid ja arvutid sõidavad pidevalt sisse. Tekkis tunne, et ei jõua ühtegi oma mõtet segamatult lõpuni mõelda, kogu aeg tuleb midagi vahele. Seepärast tahtsin võtta aega elu, iseenda ja jumala üle järele mõtlemiseks,” seletas Sokk rännakule mineku ajendeid. “Teel aga lõpetasid mingil hetkel mõtted peas sebimise, lihtsalt kõndisin ega mõelnud enam millestki.”

Kõige populaarsemat palverännaku marsruuti nimetatakse Prantsuse teeks, see algab Prantsusmaalt, kulgeb üle Pürenee mäestiku Põhja-Hispaaniasse ja on ligi 800 kilomeetrit pikk.

See vahemaa läbitakse jalgsi või jalgrattaga, seljakott seljas ja rahulikus tempos kõndides võtab see aega umbes viis nädalat. Sokk tegi läbi lühema marsruudi, kuid sellelgi on pikkust 350 kilomeetrit.

Õige tunne jalgades

Lühemaid palverännakuid korraldatakse Eestiski: katoliku kirikus tehakse suvisel heinamaarjapäeval paari kilomeetri pikkune matk Viru-Nigulasse, oma rännakud on õigeusu ja episkopaalkiriku kogudustel.

Pärnu-Jaagupis tuleb palverännak umbes 35 kilomeetrit pikk ehk päev usinat kõndimist ja teisel päeval veel veidi. Soku jutu järgi annab päev läbi kestev kulgemine just selle õige tunde, mida jalad Hispaania retkest mäletavad.

Kokkutulekule oodatakse neidki, kes alles soovivad pikema rännaku ette võtta. Välja pannakse näituselaud fotode ja infomaterjalidega Santiago de Compostelast ja uurida saab raske seljakoti sisu, mida palverännakul iga päev turjal tassitakse.

20. juuli õhtul annab Pärnu-Jaagupi kirikus kontserdi ansambel Üks Seltskond, tulu annetatakse Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse kõnnilaborile laste kõnnianalüüside toetamiseks.

“Nägin talvel kõnniroboti ostmiseks tehtava kampaania telereklaami, mille peategelane oli nelja-aastane kõnnipatoloogiaga poiss Jakob,” rääkis Sokk toetusidee sünnist. “Kuna meilgi on Jakobi kirik ja Jakobi tee, hakkas peas helisema mõte teha midagi Jakobi ja teiste samasuguses olukorras laste heaks. Meile on tähtis, et teisedki saavad oma teed käia kindlalt ja iseseisvalt.”

Õhtul vaadatakse Andres Söödi filmi “Camino”, mille filmimees tegi enda 2005. ja 2006. aasta palverännakust Santiago de Compostelasse.

Järgmisel päeval kõnnitakse Pärnu-Jaagupist Kaisma Suurjärve äärde, pärast ööbimist Kergu Püha Suurkannataja Sinaida kiriku juurde. Pärnu Jaagupi kirikus toimub nii missa kui kokkutuleku lõpetamine.

Infot kokkutuleku kohta saab Facebookist Eesti Jaakobitee palverändurite lehelt ja MTÜ Maarjamaa Palveränd kodulehelt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles