Andres Metsoja armastab oma eesmärke täita

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suusatama õppis Andres Metsoja väikese poisina isa juhendamisel Kaisma ümbruse rabas.
Suusatama õppis Andres Metsoja väikese poisina isa juhendamisel Kaisma ümbruse rabas. Foto: Erakogu

Pärnu maavanem Andres Metsoja seadis mullu endale eesmärgiks läbida esimest korda täispikk jooksumaraton. Tänavu võidupüha eel lippaski mees Torist Pärnusse. Järgmisel aastal tahab Metsoja läbida täispika triatloni, ent harrastussportlase lemmikala on sootuks suusatamine.

Praegu 33aastane Metsoja on teinud sporti senikaua, kui end mäletab. Pärnumaalt Kaismalt pärit Metsoja hiilis vanemate keelule vaatamata koolieelikuna kohaliku järve äärde, kus vanasti korraldati ümber järve jookse.

Kuigi distants oli ligi seitse kilomeetrit pikk ja poiss oli tulnud kodunt järve äärde, puukotad jalas, sehkendas ta end jooksjate sekka ja jõudis finišisse.

“Mul ei olnud teisi jalatseid kaasas ja paljajalu metsa all joosta ei saanud. Nii jooksingi puukotades,” meenutas Metsoja. “Järgmisel aastal olin tagasi ja siis läbisin distantsi juba nagu õigele spordimehele kohane.”

Suusatamise vastu ei saa miski

Lapsepõlvest sai Metsoja kire suusatamise vastu.

“Mu isa aitas Kaisma Suurjärve kandis rabas korraldada suusamatku ja käisime seal koos talvel suusatamas,” avas Metsoja. “Sealt on ilmselt minusse jäänud see looduse keskel olemise soov. Talvine lume all raba on koht, kuhu suvel jalgsi ei pääsegi. Seal vaikuses liikumine on ikka tõesti fantastiline. Seal olid minu esimesed suusasõidud, see oli koht, kus õppisin suusatama.”

Metsoja õppis esmalt Kergu põhikoolis ja pärast seda läks edasi naabervalda Järvakandi gümnaasiumisse, sest seal toimusid suusatrennid.

“Kergu kool on üsna väike kool ja seal ei olnud olulisi treeninguid,” selgitas mees. “Eks spordipäevad ja maakondlikud võistlused ikka toimunud ja neist meeldis mulle osa võtta. Tõsisemalt saingi spordiga tegelda alles gümnaasiumis, kus meil olid neli korda nädalas suusatrennid ja käisime ka treeninglaagrites. Suusatrenn oli üks põhjusi, miks valisin gümnaasiumiks Järvakandi, mitte Vändra.”

Suusatamispisik on Metsojal tänini sees, ta on osalenud kuus korda Tartu maratonil ja läbinud mitu muudki Estoloppeti sarja suusamaratoni. Tartu maratoni rekord pärineb mehel tänavu aastast, kui ta läbis distantsi nelja tunni 21 minuti ja 15 sekundiga.

“Mulle meeldib väga suusatada,” kinnitas Metsoja. “Püüan osaleda talve jooksul nii paljudel suusamaratonidel kui võimalik. Kahjuks on mu praegune töökoormus selline, et kõikjale ei jõua. Peale selle sündis perre laps ja seegi sunnib osast asjadest loobuma.”

Kõigele vaatamata on Metsoja talvel igal võimalikul juhul Jõulumäel, kus tal koguneb nädalas suuskadel 75–80 kilomeetrit. “Mingit erilist suusatrenni ma ei tee,” ütles ta. “Käin lihtsalt sõitmas. Kui kunagi hakkab päevakorda tõusma Rootsis Vasaloppeti läbimine, peab ilmselt põhjalikumalt selleks valmistuma.”

Loodus pakub eri võimalusi

Metsoja armastab väga palju looduses olla. Küll niisama jalutades, küll murakal või seenel käies. “Mul on kodukandis omad kohad, kus käisin juba väiksena ja kus nüüd püüan aastas vähemalt korra ära käia,” tõdes ta. “On fantastiline näha, kuidas ajas kõik muutub. Tõesti on kohti, kus varem olid külad ja elu, mida praegu meenutavad katused, põlispuud. See on natuke kurb, aga teistpidi ilus.”

Maavanem proovib end liigutada vähemalt kolm korda nädalas. Maapoisina armastab ta ära kasutada kõike, mis loodusel pakkuda. Nii näeb teda talviste suusatreeningute kõrval suviti jooksmas, umbes 12 kilomeetrit korraga, ja kui vähegi tuult ja aega, siis merel surfamas.

“Üritan vältida siseruume,” kinnitas Metsoja. “Kuid tihtilugu mängib oma osa ilm. Nii on näiteks jooksmas käia mõnus treeningupartneriga. Kui on ikka kokku lepitud, ei saa ju end välja vabandada, et on kehv ilm või ei viitsi. See tekitab omamoodi kohusetundlikkuse. Samuti on koos kergem tempot hoida. Kui ühel on kehv päev, on teisel võib-olla parem ja ta aitab tempot hoida. Üksi on raskem pingutada.”

Surfi avastas maavanem umbes kaheksa aastat tagasi.

“Ma olen võsasurfar, kes ühtegi klubisse ei kuulu,” naeris Metsoja. “Alguses surfasin lauaga, aga kolme aasta eest ostsin omale esimese lohe ja nüüd olen sellega kätt proovinud. Aga sellega kipub nii olema, et kui on tuult, on pakiline töökohustus, millest ei saa loobuda, ja kui oleks aega, pole loomulikult tuult. Natuke nukker lugu.”

See ei tähenda, et Metsoja sisetreeninguid täiesti väldiks. Aeg-ajalt kevadel-sügisel näeb teda Tervise Paradiisis või Pärnu sõudeklubi jõusaalis kangiharjutusi tegemas.

Treenib eesmärgi nimel

Metsoja on harjunud sporti tehes seadma endale üha uusi eesmärke, mis nõuavad tavapärasele vormishoidmisele vahelduseks raskemaid treeninguid.

“Inimesel on ju ikka eneseteostamise vajadus,” märkis 2007. aastast Pärnus elav Metsoja. “Mõnikord on väga hea treenida suure koormusega ja siis tõmmata koormus nädalaks–paariks täiesti alla. Siis tunned seda särtsu, jalg on mõnusalt kerge. Selliseid hetki on vaja, see annab motivatsiooni.”

Nii oli mehe esmane eesmärk osaleda pärast väikest pausi taas Tartu suusamaratonil, siis võtta osa Estoloppeti sarjast. Eelmisel aastal kerkis tänu võidupüha maratoni ideele päevakorda tema elu esimene jooksumaraton.

Metsoja ei salga, et maratonil osalemise plaan küpses ta peas juba sügisest saadik, kui võidupüha maratoni korraldamise mõte Pärnumaa meeste peas üldse ringlema hakkas.

Idee käis välja elupõline spordimees Jüri Leesmäe ja teostama asusid seda nooremad: Pärnu volikogu esimees Vahur Mäe, maratoonar Indrek Jürgenstein ja teised.

“Sügisel tegin koos Jürgensteini, Mäe ja abilinnapea Meelis Kukega väikese jooksu Pärnust minu juurde Kaismale. Mitte küll kogu teed, vaid jooksime Torisse ligi 35 kilomeetrit ja pidasime jooksu ajal plaani,” meenutas Metsoja. “Mul olid jalad lõpuks üsna krampis. Mõtlesin siis küll, et mismoodi ma maratoni läbi jooksen. Aga pärast tegime sauna ja enesetunne läks paremaks. Seal saunalaval lõplik osalemisotsus sündiski. Sellest hetkest läks käiku minu treeningutsükkel.”

Maratoniks valmistudes on Metsoja arvates tähtsaim viia õigesse konditsiooni vaim ja õpetada organism taluma pikka jooksumaad.

“Vähemalt kord nädalas tuleks teha 25kilomeetrisi või pikemaid jooksuotsi, et organism harjuks,” teadis mees. “Olin küll varem läbinud poolmaratone, kuid julgen öelda, et 21 kilomeetrist 35ni on ikka väga pikk maa. Soovitan soojalt pikendada distantsi tasapisi. Kindlasti ei ole mõistlik minna poolmaratoni kogemusega kohe maratoni jooksma.”

Metsoja läbis oma esimese täispika maratoni nelja tunni, 11 minuti ja 48 sekundiga ja jäi ajaga igati rahule. “Jüri Leesmäe on öelnud, et maratoni tuleb joosta, silmaklapid peas, ja enesetunde järgi. See ei ole koht, kus teistega võidu joosta,” seletas ta. “Ütlus, et maraton algab 25. kilomeetrist, ei pea ilmselt siiski paika. Maraton hakkab juba esimesest kilomeetrist. Kui jooksed end alguses kinni ja saad haamri ära, on kõik.”

Järgmine siht on Metsojal 101kilomeetrise triatloni läbimine. “Plaanin seda järgmisel aastal, sest ratast ma väga sõitnud ei ole, ja eks ujumisegagi ole praegu nii, nagu on,” tõdes maavanem. “Kes teab, ehk teen uuel aastal maratoni ja triatloni mõlemad.”

Metsoja arvates saaksid tema seatud eesmärkidega hakkama kõik terved, vähegi liikuvad inimesed. “Mind üllatavad inimesed, kes peavad mingit asja võimatuks,” ütles ta. “Kõik on võimalik. Sead alguses omale väiksemad eesmärgid, hakkad kuskilt peale. Siis tulevad suuremad eesmärgid ja lõpuks läbidki maratoni või triatloni.”

 

CV

* Sündinud 25. novembril 1978 Pärnumaal Kaisma vallas.

* 1997. aastal lõpetas Järvakandi gümnaasiumi.

* 2004. aastal lõpetas Audentese ülikooli.

* 1999–2001 Kaisma vallavolikogu esimees.

* 2001–2007 Kaisma vallavanem.

* 2007–2010 Pärnumaa maavalitsuste liidu juhatuse esimees.

* 1. jaanuarist 2010 Pärnu maavanem.

* Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus nõukogu liige.

* Väikesaarte komisjoni liige.

* Rohelise jõemaa koostöökogu juhatuse liige.

* LC Pärnu liige.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles