Vihmaga ei ole kasse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kassid.
Kassid. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Elan Pärnu osas mis on väga tihedalt asustatud inimestega. Kus on palju inimesi seal on aga ka teatavasti palju koeri, kasse ja muid loomi. Tean, et mu naaber peab näiteks hamsterit.

Koduloomad on muidu toredad asjad ainult hulkuvad kassid ei ole. Kassid on paljuski nagu ussid, mis armastavad päikese käes peesitada. Nad hakkavad sooja ilmaga eriti silma, sest ronivad päikese kätte nagu maod.

Kassid on aga teatavasti oma väikesele kasvule vaatamata üsna valjuhäälsed ja häirivad, mitte nagu ussid, mis peaaegu üldse ei tee häält. Eriti kui kassid saavad omavahel kokku et territooriume jagada siis nad kräunuvad ja kaklevad.

Õnneks on viimastel päevadel sadanud palju vihma ja tänaval on ka palju vaiksem, sest kassidele vihm ei meeldi ja nad kräunuvad ka vähem.

Nägin aknast küll ühte kõutsi vihmasabina keskel ringi luusivat aga ta kükitas põõsas, mitte ei kräununud nagu tavaliselt.

Vastikust tekitavad ka inimesed, kes neid loomi toidavad ja lasevad nad kodust välja omapead hulkuma.

Viina on ka vastik võtta, kui sul kõutsid kaklevad akna all. Ükskord viskasin kaklevaid kasse pudeliga. Alles pärast avastasin, et heitsin tervepudeli Lauaviina minema. Kujutage siis ette mu ahastust.

Kuigi mulle vihm ei meeldi eriti, on siiski hea, et kassid püsivad kodus ja on vaikne. Probleeme on kohe palju vähem.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles