Vastrajatud liiklussõlm vajab juba praegu täiustamist

„Nüüd on väga tore sõita haigla poole nii-öelda Kaubamajaka poolt, kuid kuidas haigla juurest sinna tagasi sõita, see on küll suur küsimärk,” kirjutas lehetoimetusele pärnakas Jaanika. „Eeldad, et kui sinna saad, peab ka tagasi saama, kuid haiglast tulles lubab märk ristmikul ainult paremale minna. Et tagasi pöörata pole seal võimalik – seal on pidevad jooned ja see on ka muidu ohtlik –, peab sõitma silla alt läbi ja seal ringi keerama.”

Analoogse viguri peab tegema seegi, kes ei lähe mitte Tammiste, vaid Niidupargi poole. Seegi sohver peab paarisaja meetri pärast tegema sisuliselt tagasipöörde, et niiviisi Ehitajate teele jõuda.

Samal ajal on jutuks oleval ristmikul vasakpööre lubatud bussidele, mis on tagasihoidlikult öeldes riskantne.

Vähe, et bussijuht peab passima hetke, mil ei vasakult, ei paremalt keegi tule, on kohe ristmiku vastas kahte sõidusuunda eraldav muust teepinnast kõrgem ohutusriba, mille katkestus pole tehtud selleks, et Oja tänavat pidi sõitja saaks seal vasakule pöörata.

„Ma juhtusin seda manöövrit nägema: see on ikka väga ohtlik, eriti kui samal ajal tahab keegi Tammiste poolt tulija keerata haigla poole,” tõdes Jaanika oma kirjas.

Rakendus varuvariant

Et kurjaks kiskuvat olukorda leevendada, on linn ette võtnud juba olemasolevat ja niisama hästi kui valmis liiklussõlme täiustada, seda Tammiste tee hargnemiskohas.

Selles paigas ehitatakse Ehitajate teelt tulev suund enne hargnemiskohta laiemaks, nii et Ehitajate teelt (või ka Oja tänavalt) tulija saaks sujuvalt pöörata Tammiste tee sellele harule, kust ta pärast vasakule pööret jõuab Ehitajate teele viiva ristmikuni.

Olemasoleva täienduse nõrk koht on aga see, et liiklussõlme lisandub veel üks ristumine: enne Tammiste tee Ehitajate teele viivale harule jõudmist peab juht ületama tee, mida mööda sõidavad linna, eelkõige Ülejõele, Tammiste poolt tulijad.

„Et Oja tänavalt saaks otse Ehitajate teele, üritasime lahendada projekti raames ristmikuga, aga maanteeamet sõdis vastu, et see on nii paha koht, seal on suur kurv,” selgitas Pärnu linnavalitsuse teede peaspetsialist Jaak Kanniste.

Samamoodi tõrjus projekteerija ettepaneku ehitada praegu jutuks ristumiskoht välja nii, et ennetada seal tekkida võivaid probleeme.

„Siis ei jäänudki lõpuks muud üle kui rakendada seda varianti, mida nüüd teeme,” ütles Kanniste.

Praegu tehakse nii-öelda juurdeehitusele killustikualust ja siis tuleb asfaltimine, sõita peaks kõnealusel lõigul saama juba järgmisel nädalal.

Linnaametniku hinnangul pole tegemist just ideaalse lahendusega, kuid liiklusohutuse tagamise seisukohalt on ette võetud töö hädatarvilik.

„See on praegu teadaolevalt lõplik lahendus,” välistas Kanniste võimaluse, et suures liiklussõlmes lähiajal veel midagi ümber või juurde ehitama hakatakse.

Tänav puudus projektis

„Kuna Pärnu linnavalitsusel tekkis soov võimaldada vasakpööret Oja tänavalt silla poole siis, kui ristmik oli põhimõtteliselt valmis, ei olnud liiklusohutuse ja korralduse mõttes võimalik lasta sooritada vasakpööret üle mitme sõidu- ja ülekäiguraja ning jalg- ja jalgrattatee,” märkis seoses jutuks oleva teemaga maanteeameti projektijuht Gregor Reimets. „Küsisime projekteerijalt võimalikud lahendused, kuidas Oja tänavalt Ehitajate teele pääseda, ja ainuke ohutu versioon oli praegu ehitatav lahendus; busside praegune liiklus otse sillale on ajutine.”

Reimets täpsustas, et Ehitajate tee esialgses projektis puudus üldse Oja tänava pikenduse ehitamise vajadus, tänav lisati projekti, et tagada kiirabile kiire ligipääs Pärnu haiglale Papiniidu silla poolt tulles.

„Tuletan meelde, et projekteerimise tingimused on kõik kooskõlastatud Pärnu linnavalitsusega,” märkis maanteeameti projektijuht.

„Maanteeamet on niipalju kui võimalik linna soove arvestanud, aga tuleb tõdeda, et tegemist on 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu rahaga finantseeritava objektiga ja ehitamise käigus projekti muuta on peaaegu võimatu,” selgitas Reimets.

Kui peale Tammiste tee ristmiku projekteeriti maanteeameti kuludega lähim võimalik ja ohutu tagasipööre sillale, siis töid polnud maanteeametil võimalik finantseerida. Põhjuseks see, et ettevõtmine jäi välja Via Baltica ehituse töömailt.

„Et neid töid ei tehtud koos ristmiku ehitusega, ei saa küll maanteeametile ette heita,” leidis Reimets. „Pärnu linnavalitsusel lihtsalt kulus otsustamiseks ja asjaajamiseks oma aeg.”