Kaheksas „Hiiu folk“ sai pühapäeva õhtul läbi. Põlis- ja suvehiidlastel ning saare külalistel oli taas võimalus veeta sisukas nädal, kuulata-vaadata lauljaid ja tantsijaid, kontserdil tantsida, nagu folgil on kombeks, ning osaleda pillimängu, tantsu, filmi ja keskkonna töötubades.
„Hiiu folgi“ tegijad on laiendanud teemaderingi ja lisanud sellesse alkoholivabasse meelelahutusse üha uusi võimalusi, milleks tänavu olid keskkonnatelk ja kinobuss. Ilus tava on lõpetada pidu meeleolukontsertidega kirikutes ja kabelites – neidki esinemispaiku on aja jooksul juurde tulnud.
„Hiiu folgilt“ ei puudunud tänavugi pärnakad ja pärnumaalased. Olavi Kõrrevic Orkestar esines folgil esimest korda, kuid teiste ansamblitega on Kõrre hiidlaste juures üles astunud viimased neli-viis aastat.
Juudi, mustlas- ja balkani muusika
Mullu moodustatud ansamblis mängivad Margus Kidra tuubat, Katrin Kokk klarnetit, Ain Kurg elektriklaverit ja ansambli juht Olavi Kõrre Hohneri lõõtsa, viiulit jt pille.
Kui tuubat on eesti ansamblimuusikas teenimatult vähe kasutatud, siis klarnet on juudi ja balkani muusikas oluline pill, Hohneri lõõts aga on pannud Kõrret otsima lugusid, mida minoorselt mängida, selgitas ansambli juht enne esinemist Kassari kiigeplatsil. Esitatakse balkani muusikat, hõlmates kolme suunda: juudi, mustlas- ja balkani ehk kreeka muusika. Sellist laia valikut püütakse lõbusalt ja elavalt ette kanda ja folgipublikutki ei jätnud see külmaks.
Ansambli repertuaaris on tuntud palu, mida iga rahvas arvab enda omaks, Kõrre sõnutsi aga on mustlastel oskus sulandada oma muusikat teiste rahvaste omaga ja nii on teised paljud mustlaslood üle võtnud ning hiljem omaks pidanud.
„Loodan ansamblile pikka iga, peaasi, kui endal huvi jätkub,“ arvas Kõrre, kellele meeldib olla mitme maskiga mees ja mängida paljude rahvaste muusikat. Ta ei tähtsusta ühtki stiili, vaid usub, et kõik stiilid on huvitavad ja kõigele on ruumi. Pärnus püüab tuntud pillimees ja muusikaõpetaja teha linna suveelu muusikaga värvilisemaks.
Samalaadsete üritustega võrreldes tõstis Kõrre „Hiiu folgi“ puhul kõigepealt esile alkoholi puudumist, mis tekitab teistest pidudest erineva õhustiku ja toob hiidlaste folgile mõtlevaid lapsesõbralikke inimesi.
„Siin on näha, et saab ka teistmoodi. Pidu pole ülerahvastatud, korraldajad ei aja taga mammonat, pigem on mõnus õhkkond, kus inimesed tunnevad end hästi,“ hindas pärnakas.
Koos kahe välisesinejaga Shetlandilt ja Norrast juhatas Kõrre pillimängu õpituba, kuhu kogunes eri vanuses noori ja täiskasvanuid, kaasas kitarr, viiul, saksofon, käsitrumm ja mandoliin. Folgil käib õpitoas mängimine kuulmise järgi. „Lugu mängitakse ette ja seejärel hakatakse seda koos nagu lego kokku panema, õppides akorde,“ rääkis Kõrre.
Õpiti Kihnu lugu ja õpitoas oli kuulajaid, kelle seas oli kihnu tantsu oskajaid. Nii tuli pillimängule tants lisaks. „Kui õpetad tantsulugu ega näe tantsu, on see nagu poolik töö,“ arvas Kõrre. Tema sõnul saab parima tulemuse, kui pillimees teab, kuidas loo järgi tantsida ja ise tantsida oskab.
1,5 ha jalajälge
Kassari kiigeplatsil keskkonnaameti telgis rippusid fotod lindudest, roomajatest, selgrootutest ja taimedest ning vaatajal tuli ära arvata, kes on piltidel. Üllatavalt palju teatakse ja vastatakse õigesti, tunnistasid telgi juures tegutsevad noored. Samas sai uurida või kaasa võtta loodus- ja keskkonnateemalisi trükiseid ning küsimustele vastates mõõta oma ökoloogilist jalajälge.
Kohapeal saadud vastuste põhjal võis öelda: eestlase keskmine jalajälg annab tulemuse, et üks inimene vajab eluks 1,5-2,5 ha maad. “See on väga hea tulemus, võrreldes näiteks USAga,“ ütles keskkonnaameti Hiiumaa keskkonnahariduse spetsialist Diana Leenurm. Eestlane on tema jutu järgi terve talupojamõistusega ja keskkonnasäästlik, sorteerib prügi, ei ahmi toitu osta, ei sõida asjatult autoga ega tarbi üleliia.
Multikate töötuba
Kassari kiigeplatsil, kus kõige rohkem oli kontserte ja üritusi, seisis kinobussi telk ja õpetati multikaid tegema.
Nelja tunni jooksul said huvilised teada multifilmi põhitõed ja paarisekundilise filmigi valmis teha.
Kinobussi koordinaator Kaisa Masso rääkis, et lastele on suurimaks üllatuseks pikk aeg, mis kulub lühikese filmijupi tegemiseks. Eesmärk ongi anda aimu, kuidas käib filmi tegemine, selgitas Kaisa. Kel rohkem huvi, saab edasi uurida kinobussi kodulehelt.
Kaisale olid appi tulnud noored Häädemeestelt, Emmastest ja Käinast, kes on osalenud rahvusvahelises Euroopa Liidu rahastatud projektis, kus õpetati Läänemere piirkonna noortele filmitegemist. Projektis osales kuus Eesti kooli, teiste seas Häädemeeste keskkool ja kaks kooli Hiiumaalt, need noored olidki vabatahtlikena kinobussi juures ametis.
Marie Laanisto ja Meeli Lepik Häädemeestelt rääkisid, et esimese kokkupuute filmindusega said nad rahvusvahelises laagris. Nad õppisid filmitegemist, alates põhitõdedest, ja saavad nüüd sellega ise hakkama.
Projektis osalenud saavad Kaisa Masso sõnade järgi oskuse filmi teha, meediat ja visuaalkultuuri tõlgendada ja vaadata asju kriitiliselt ning mitte olla manipuleeritav.
„Väga lahe! Põnev!“ arvasid Pärnumaa noored „Hiiu folgi“ kohta.
Pärnu tantsuansamblil Tuurit-Tuurit, kes esimest korda osales „Hiiu folgil“ selle nime all, oli kaks esinemist ja mõlemad võeti toredasti vastu, rääkis ansambli liige Külli Kivioja-Öpik. Folgi kavas oli tantsu töötuba, kus õpetati Kagu-Eesti tantse Tuurit-Tuuriti osavõtul. Suuremõisa tall oli ringtantsu ajal rahvast täis, tantsuhuvilisi lastest eakate prouadeni.
„Usun, et see ei jää meil siin viimaseks osavõtuks,“ arvas Külli Kivioja-Öpik. Ta hindas eriti seda, et muusikat oli neljal päeval igale maitsele, polnud alkoholi ega selle mõjul lärmamist, vaid publik nautis muusikat.
Tartust juba teist aastat folgile raamatuid müüma tulnud Aulis Fischer pidas seda publikut kultuurihuviliseks, kellele tasus müügiks kaasa tuua isegi rariteete möödunud sajandi esimesest poolest.
„Hiiu folgi“ algatajal ja peakorraldajal Astrid Nõlvakul oli mahti Kassari kontserdi ajal öelda, et pidu on mõnus ja õhkkond sõbralik, nagu ikka on olnud. Publikut jätkus peakorraldaja sõnutsi kõikjale. Folk on laienenud üle Hiiumaa ja inimesed hakkavad harjuma, et see ei ole ainult Kassari pidu, rõõmustas Astrid Nõlvak.