Viisnurgalt jagunemise käigus Pärnu haigla vastas 42 hektarit tootmismaad saanud Trigon Property Development esitas linnale taas taotluse, et saada võimalus alale kavandada märkimisväärselt enam ärifunktsiooni.
Trigon taotleb Pärnus taas tootmismaale ärifunktsiooni
9. märts 2009, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidi enam kui pool aastat tagasi keeldus Pärnu linnavalitsus maa-alale uue detailplaneeringu algatamisest, põhjendades seda asjaoluga, et linna arenguid silmas pidades pole suure ärikeskuse rajamine sinna õigustatud.
Esmaspäeval algatas Pärnu linn detailplaneeringu, millega arendaja tegi ettepaneku muuta Pärnut läbiva Via Baltica ehk Ehitajate tee äärsete kinnistu sihtotstarve 80 protsendi ulatuses ärimaaks.
Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon ütles pressiesindaja vahendusel, et täpsed tegevused, mida linn seal lubab, ei ole veel selged.
"Hetkel on seisukoht, et kaubanduskeskusi, liuväljakuid, söögikohti ja muud sellist sinna ei või kavandada, sest tegemist on piirkonnaga, mis on oma asukoha tõttu nendeks tegevusteks sobimatud ning mis on Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt mõeldud pigem tootmis- ja laomajanduse maaks," märkis Tiigisoon.
Trigoni visiooni järgi võiks 42hektarilise ala Pärnu haigla vastas üle Ehitajate tee jaotada kolme tsooni, millest magistraaliäärne kannaks enim ärifunktsiooni.
Vahetult Via Baltica äärde jääva tsooni pindala on kokku umbes 15,6 hektarit ja see koosneb kuuest kinnistust, millest vaid kaht võib praegu 20 protsendi ulatuses kasutada ärimaana.
Arendaja ettepanek on kogu alale kehtestada 80 protsendi ulatuses ärifunktsioon, et võimaldada alal tegeleda teeninduse, tehnika, hulgikaubanduse ja olenevalt äriettevõtte spetsiifikast väheses mahus tootmisega.
Via Balticast järgmine tsoon, pindalaga umbes 12,8 hektarit, koosneb viiest kinnistust. Trigoni nägemuse kohaselt oleks neil kruntidel poole ulatuses ärimaa ja teist samapalju tootmismaa sihtotstave. See on samuti palju enam ärifunktsiooni kui kehtivas detaiplaneeringus.
Selles tsoonis näeb arendaja suurepinnalist hulgikaubandust, logistikaettevõtteid, tehnikaga tegelevate firmade tootmis-, lao- ja teeninduspindasid ning erinevate tootmisega tegelevate firmade spetsiifikast lähtuvaid tootmisüksusi.
Kolmas tsoon, mis on umbes kuus hektarit suur ja asub kõige kaugemal Via Balticast, võiks arendaja visiooni kohaselt jääda 80 protsendi ulatuses tootmisele.
Trigoni selgituste kohaselt ületab olemasoleva detailplaneeringuga kehtestatu igasuguse vajaduse ja nõudluse sellises mahus tootmispindade järele, arendaja hinnangul tagab ärimaa funtsiooni suurendamine parema ja efektiivsema maakasutuse.
Taotluse esitas detaiplaneeringu algatamiseks veebruari alguses OÜ VN Niidu Kinnisvara nimel Toomas Uibo. Taotluses seisab, et ettevõttel puudub võimalus kehtivat detaiplaneeringut täies mahus realiseerida, sest puudub nõudlus ja klientuur tootmistotstarbelise maa osas.
Börsifirma Trigon Property Development tekkis 2007. aastal, kui Viisnurk eraldas osa kinnisvarast firmasse Trigon Property Development.
Tigon Property Developmentile kuulub kinnistuid omav OÜ VN Niidu Kinnisvara, mida juhib ASi Trigon Capital kinnisvaraarenduse direktor Aivar Kempi.