Pärnu linnavalitsus paigaldas üleeile õhtul Mai ranna riietuskabiinidele sildid, mis annavad teada, et suplemine ei ole selles rannas soovitatav, sest vesi on reostunud.
Mai rannas ei soovitata supelda
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
26. juuli 2012, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sildid pandi seetõttu, et nii 11. kui 18. juulil ületas fekaalsete streptokokkide arv Mai rannas lubatud piirnormi. Piirnormiks on 100 pesa moodustavat ühikut sajas milliliitris vees, fekaalseid streptokokke oli aga 11. juulil 120 ja 18. juulil 152.
Ka keskrannas oli üle normi
Fekaalsete streptokokkide ja kolibakterite hulk on kaks suplusvee puhtuse näitajat, mida OÜ Skeltmer linnavalitsuse tellimusel neli korda suve jooksul keskrannas, Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rannas mõõdab. Kui piirnorme on ületatud, võetakse nädala pärast kordusproov.
11. juulil oli fekaalseid streptokokke üle normi (105 lubatud 100 asemel) ka keskrannas mudaravila taga, ent 18. juuliks oli nende arv langenud 12ni. Proovide tulemused võivad olla väga erinevad, nii näiteks mõõtis terviseamet 3. juulil Mai ranna streptokokkide arvuks 0, keskrannas 1, Raeküla rannas 5 ja Vana-Pärnu rannas 8.
Ometi andis terviseamet juuni alguses just Vana-Pärnu supluskohale hinnangu “halb”, sest nelja aasta kestel kogutud veeproovide tulemused olid väga kõikuvad. Linnavalitsuse eelmise aasta proovide järgi oli mullu 11. juulil Vana-Pärnu rannas streptokokke 290, 19. juulil 160, 21. juulil 0 ja 8. augustil 170. Suplusvesi ületas 8. augustil piirnormi ka keskrannas, kus varem oli suurim näitaja 16. Tänavu on Vana-Pärnu ranna proovid olnud 70-80 juures.
Tuul tõstab saasta üles
Pärnu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialisti Katri Suti sõnade järgi sõltub suplusvee puhtus väga paljudest asjadest. Kõige enam mõjutavad näitajaid vihmased ja tuulised ilmad, mis panevad vee keerlema ja tõstavad saasta põhjast üles.
“Sel aastal on selliseid ilmu olnud palju ja pärast seda on vesi mustem,” ütles Sutt.
Teiseks suplusvee mustuse võimalikuks põhjuseks pidas Sutt Raeküla eramajade elanike vastutustundetut käitumist. Kui lampkast tühjendada ühisvoolsesse kraavi, tekitab see mustusenäitajate järsu tõusu ja niisama kiire languse.
Vana-Pärnu elanik Naali-Marie Liivrand on aastaid hoiatanud, et rannaniitudel veiste karjatamine võib mõjuda merevee puhtusele. Veiste karjatamises näeb keskkonnariski ka merebioloog Jüri Tenson, kes eelmise aasta 21. juuli Pärnu Postimehes leidis, et suplusvett tuleks hakata tihedamalt kontrollima kui neli korda suve jooksul. Kui karjatamise ajal tõhusat keskkonnakontrolli ei tehta, tuleks karjatamispiirkonnas supelrand sulgeda, ütles Tenson.
Sutt möönis, et üks ohtudest on tõepoolest veised ja kui ilmad on vihmased, võib sõnnik merre sattuda. Samal ajal on pinnas karjamaal väga filtreeriv ja seni on Mai ranna puhtusenäitajad olnud korras.
Augustis läheb hullemaks?
Pärnu laht on nagu madal kauss, kus talviti vett vahetatakse. Linnavalitsuse mõõtmistulemuste järgi oli eelmise aasta augustis suplusvesi kõige mustem, sest palju inimesi oli suvel seda juba kasutanud.
Viis aastat tagasi jäi Pärnu suplusvee kvaliteeti näitavast sinilipust ilma liiga musta merevee tõttu. Pärast seda pole linnavalitsus proovide võtmist tihendanud ja tualettide arvu sinilipu nõuetele vastavaks viinud. Mai ja Raeküla rannas oli läinud suvel kummaski kaks väljakäiku, ent mõlemas põletati üks WC maha ja uute jaoks pole linn raha leidnud.
Fekaalsed streptokokid (soole enterokokid) ja kolibakterid elavad inimeste ja soojavereliste loomade soolestikus. Enamik nende vorme on ohutud, kuid on neidki, kes võivad põhjustada näiteks seedetrakti haigusi.
Linnavalitsus soovitab vette minnes ettevaatlik olla eelkõige lastel, eakatel ja nõrgema immuunsüsteemiga inimestel. Merevee allaneelamist tasuks vältida ja lahtiste haavade korral vette mitte minna.