Juunikuu lõpus esitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts valitsuskabinetile memorandumi, milles teatas soovist osta Soome riigifirmalt Tallinna Sadamale võimas jäämurdja Botnica ja tõsta laevnike navigatsioonitasu.
Jäämurdja peletab laevad sadamast
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
27. juuli 2012, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Memorandumist kirjutas käinud nädalal ülevaatlikult Postimees.
Ministri arvates võiks võimsa jäämurdja soetamine kaotada aastast aastasse väldanud talvise jäämurdmise probleemi Soome ja Liivi lahes. Botnica hinnanguline hind on 50 miljonit eurot.
Kahjuks pole riigil defitsiidis eelarve juures võimalik nii palju korraga kulutada.
Partsi memorandum kirjeldab skeemi, kuidas riigile kuuluv äriühing Tallinna Sadam kannab jäämurdja soetamise kulud ja võidab pikaajalise riigihanke jäämurdmiseks, mis tehtud kulud korvab.
Pärnul on jäämurdjast vähe kasu
AS Pärnu Sadama sadamakapten Riho Prints möönis, et üht võimsat jäämurdjat oleks Eestisse vaja küll, kuid Botnica ostmine ei lähe Pärnu sadamale karvavõrdki korda, sest selle süvis on siinse sadama jaoks liiga sügav.
“Selle laeva süvis on 8 meetrit, Liivi lahes saaks see tööd teha avamere poolt tulles Kihnuni,” sõnas sadamakapten. “Pärnus murravad jääd väiksemad alused”.
Kuigi Pärnu sadamal on kavas süvendada laevateed seniselt 6 meetrilt ligikaudu 7,5 meetrini, jääks Botnica jaoks kiilualust vett ikkagi poole meetri jagu puudu.
Küll puudutab Pärnu sadamat Partsi memorandumi teine pool, mis räägib tuletorni- ja navigatsioonitasu tõstmise vajadusest.
Pärnu sadam solgitud turul
Tuletorni ja navigatsioonitasud makstakse laevateede infrastruktuuri kasutamise, talvise jäämurdmise ja infoteenuste eest iga kord, kui laev sadamat külastab.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi memorandumist ilmneb, et praegu maksab riik meid külastavate laevade omanikele peale: mullu teenis riik laevaomanike navigatsioonimaksudest 9,8 miljonit eurot, kuid kulutas laevateede korrashoiule 18,2 miljonit, millest jäämurdmise teenus läks maksma 5,9 miljonit eurot.
Nii panebki memorandum ette koguda nn veeteede tasu aastas 20 miljonit eurot, mis tõstaks Eesti sadamaid külastavate kaubaaluste navigatsioonitasusid laevatüübist olenevalt 3-6 korda.
AS Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann ja sadamakapten Prints ei oska öelda, kas navigatsioonihindade hüppeline tõus peletab laevaomanikud Eesti sadamatest eemale, kuid mõlemad väljendasid kartust, et kui Lätis jäävad navigatsioonitasud oluliselt madalamaks Eesti omadest, võib osa Pärnust kaupa vedavaid laevu hakata eelistama Läti sadamaid.
Mingi mõju Pärnu sadamale on navigatsioonitasu tõstmisel kindlasti, kui suur, seda on raske ennustada, arvasid sadamajuhid.
Samal ajal arutlesid Einmann ja Prints, et kui laevaomanikud hakkavad eelistama Pärnu asemele Salatsi, Skulte ja Riia sadamat ning merekaubandusega tegelevad firmad sellele reageerivad, tähendab see Edela-Eestis metsa- ja turbatootmise vähendamist.
Kui Lätis on odavam toota ja kaupa välja vedada, siis mis takistab ettevõtjaid oma tootmismahtusid Eestist lõuna poole üle piiri viima? Lätis on samuti metsa ja turvast, millega kaubelda, mõtisklesid sadamate konkurentsi kogenud Pärnu sadamajuhid.
Kokkuvõttes võib see tähendada Eesti ekspordi vähenemist.