Sõitjad olid bussipeatustes segaduses

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PRN01:UUS LINNALIINIDE BUSSIPEATUS VEE TÄNAVAL : PÄRNU, EESTI,27JUL12-
al/FOTO ANTS LIIGUS PÄRNU POSTIMEES
PRN01:UUS LINNALIINIDE BUSSIPEATUS VEE TÄNAVAL : PÄRNU, EESTI,27JUL12- al/FOTO ANTS LIIGUS PÄRNU POSTIMEES Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Tänasest muutunud Pärnu linnabussiliiklus ajas paljud sõitjad segadusse, sest nad ei teadnud, milline buss ja millal neid soovitud sihtkohta viib.

Kõik, mis oli võimalik tegemata jätta, oli linnavalitsus tegemata jätnud. Pärnu Postimehel ei õnnestunud näha ühtegi peatuseposti, kus oleks uued liininumbrid, ootekodadeta peatustes polnud väljumisaegu.

Kõige suurem segadus oli ennelõunal Peterspordi ees, kuhu Teatri bussipeatus Pikalt tänavalt kolis. Vanas bussipeatuses polnud infot, et peatus on mujale viidud, ja osa vanemaid inimesi ootas seal asjata.

Uus peatus Peterspordi ees koosnes kolmest peatusepostist, millest kaks olid liininumbritega varustatud. Paljud sõitjad ei pannud algul tähele, milline liininumber on postile kirjutatud, ja seisid vale posti juures. Kõige sillapoolsem, kus peatus nr 40 liini buss, oli üldse liininumbriga tähistamata ja vanemad inimesed bussi peatusesse saabudes selleni joosta ei jõudnud.

Peatuses polnud infot, milline buss millal väljub ja osa sõitjaid arvas ekslikult, et vanad marsruudid ja väljumisajad kehtivad. Kuigi peatuse ees oli peatumise keelumärk (mis tegelikult ei luba ka linnabussidel peatuda), jättis osa autojuhte masina rahumeeli bussipeatusesse ja läks kauplusesse sisseoste tegema.

Bussist väljunud valdavalt eakamad inimesed tekitasid liiklusohtlikke olukordi ja läksid otse peatuse juurest üle tee. „Liuväljasõja üks põhjusi oli, et inimesed hakkavad vales kohas üle tee minema ja jäävad auto alla,“ meenutas pärnakas Raavo Raadik aastatetagust Keskväljakule liuvälja ehitamise kavatsust.

„Miks selline asi välja mõeldi?,“ imestas Jaanika Reinhold. „Talvel hakkab ju päris õudne, kui peatusi lumest puhtana ei suudeta hoida.“

„Hommikul jäi üks sõitja maha, sest ta seisis esimese peatuse juures. Esimese ja kolmanda peatuse vahel on tohutu pikk maa,“ kõneles Peterspordi müüja.

Uues bussipeatuses polnud ühtegi ootekoda, pinki ega prügikasti. Ka liininumbrid võinuks olla peatuseposti mõlemale küljele märgitud, et keskel seisja neid näeks.

Ootekodadega peatustes uurisid inimesed uut sõiduplaani ja kirjutasid aegu üles. Ootekodadeta peatustes tuli lihtsalt posti all seista ja mõistatada, milline buss seal millalgi peatuse teeb.

„Voldikuid ei ole,“ teatas silt Mai Selveri juures asuva R-kioski klaasil. Müüja sõnul toodi neile neljapäeval 30 voldikut, mida ainult kuupileti ostjatele jagati, kuid reedeks olid voldikud otsas.

„Mul on vaja Ojasse minna. Pool tundi olen juba oodanud,“ pahandas üks naine Kino Mai peatuses. Ka Koidula gümnaasiumi peatuses Mai tänaval ootasid naised pool tundi bussi, et randa minna.

„Jama. Ei tea, milline buss läheb. Tahtsin turule minna, nr 10 läks just ära, ei jõudnud peale. 20 minutit ootan uut bussi,“ rääkis peatuses seisnud Õnne Kiilmann.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles