Nurka talu pere taastab hiiglaslikku kivikeldrit

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nurka talu perenaine Katrin Virkus Sule seisab omapärase ristlöövkeldri uksel, kahele poole jäävad poolkaares orvad, kus hoiti liha- ja kalatünne.
Nurka talu perenaine Katrin Virkus Sule seisab omapärase ristlöövkeldri uksel, kahele poole jäävad poolkaares orvad, kus hoiti liha- ja kalatünne. Foto: Ants Liigus

President Pätsi sünnivallas Tahkurannas taastab Nurka talu agar pererahvas maakivikeldrit, mis on ehitatud ülemöödunud sajandi lõpus, 1890. aastal.

Mahuka töö eesmärk on kasutada keldrit selleks, milleks see talu hoonete hulka ehitati, see tähendab hoida seal puu- ja juurvilja, hoidiseid ja jooke, mis maakividest võlvialuses säilitavad täpselt õige tarbimistemperatuuri.

“Naabrite analoogses keldris on eelmise aasta kartulid veel söögikõlblikud,” mainib Nurka talu perenaine Katrin Virkus Sule. “Meie vanas ja osaliselt lagunenud keldris olid talvel plusskraadid, kuiv ja soe õhk ning seal talvitus üks nahkhiirgi.”

Piirumi külla ehitatud massiivne võlvkelder on ristlööviga ja erineb seetõttu teistest, sest ei lähe mitte pikkusesse, vaid laiusesse. Eeskojas on poolkaares orvad, milles hoiti ilmselt tünne soolatud liha ja kalaga.

Vana tarkuse jälil

Taastamistööst innustunud talukoha omanik, Läänemaa juurtega Katrin Virkus Sule on hariduselt ehitusinsener, lõpetanud omaaegse Tallinna polütehnilise instituudi ja need teadmised tulevad tema ütlust mööda nüüd sellegi tegevuse juures kasuks.

Keldri taastamine sai mõttest täishoo suve alguses võlvil lokkavast umbrohumütsist jagusaamise ja välimiste seinte lammutamisega.

“Keldri ühest välimisest otsaseinast olid kivid alla kukkunud,” mainib Katrin ja lisab, et nii vana hoone puhul oli kivide vahelt täidis välja tulnud ja vihmavesi tilkus kohati läbi lae.

“Säilinud on sisemine keldriosa, mis on puhastatud ja vuugid vajavad täitmist, täielikult ehitame uuesti üles välisseinad, vundament selleks on valatud,” räägib naine asjatundlikult rajatisest, mille sisemine pindala on 20 ruutmeetrit ja väline üle kolme korra suurem, 65 ruutmeetrit.

Välisseinad olid laotud suurtele maakividele, mis rohkem kui saja aasta jooksul on paigast nihkunud ja varisenud. Korralikule vundamendile laovad taastajad seina üles, kasutades samu kive ja mõnda uutki, mis leitud kodutalu maadelt.

Plaanis on taastada keldri otsaseina aknakaar ja aken, mis oli vahepeal kinni müüritud, vältimaks aknaava kivide sissekukkumist.

Hakkaja ja erialase haridusega perenaise sõnul on tänapäeval palju uusi soojustus- ja isolatsioonimaterjale, kuid nende kasutamisel on oht, et uuendatud keldris ei säili õige isolatsioon ja niiskusrežiim. Seepärast otsib ta neid, kes teavad veel esiisade ehitustarkusi ja oskavad maakividest rajatise juures hüva nõu anda.

“Keldreid ehitanud vanad mehed on meie seast lahkunud, uuel põlvkonnal puuduvad sellel alal aga oskused ja teadmised,” tõdeb ta.

Ehedal kujul

Vanu maakeldreid sellisel kujul, nagu Katrin ette võtnud, on Eestimaal vähe taastatud. Tavaliselt on mindud lihtsamat teed ja ehitatud võlvile lisakatus.

Seitse taluhoonet on perenaise siht ja hobi. Neid ümbritsenud võsast jagusaamiseks ja metsaaluse korrastamiseks ning muru külvamiseks tegi pererahvas talgud.

“See on minu unistuste täideviimine, mina teeksin kõik vanad põnevad hooned korda,” ütleb Virkus Sule. “Nurka on koht, kus mul on täielik tegevusvabadus, saan siin ellu viia kõik oma soovid ja mõtted nii hoonete sise- kui väliskujunduses ning ala kujundamisel, saan siia panna oma paljudel välisreisidel nähtud põnevad ideed, samal ajal tahan anda talus olevatele vanadele asjadele uue elu ja seda vahel päris uues funktsioonis, näiteks vanadest korvidest valgustid.”

Aastat neli on osaühingu VIP Reisid omanik ja tegevjuht Katrin Virkus Sule perenaisena Nurkal toimetanud ja töid juhtinud. Mõnikord mõtleb ta siin tegutsedes oma vanemate sünnikodule Kasari silla juures, mille võttis võõras võim.

Sobiva maakodu omamise soov täitus tal Pärnumaal. Siin, Liivi lahe kaldal, pakkis ta lahti rublaajal Tallinna kaubamajast ostetud keraamiliste nõude komplekti, mis ootas originaalpakendis oma kodu üle 20 aasta.

“Talu juures tegutsedes näed oma päevatöö tulemust, see annab mulle positiivset energiat,” kinnitab ta.

Tahkuranna valla ühes väiksemas külas, poolesaja elanikuga rannikuäärses Piirumis on Nurkal säilinud rehehoone, kolm aita, kelder, saun ja laut kuuriga tänu sellele, et vahepealsed omanikud panid neile vettpidavad katused.

Esialgsed, auklikuks kulunud laastukatused, olid töö lihtsustamise mõttes kaetud eterniidiga. Nüüd on peamajal, kahel aidal ja saunal uus laastukatus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles