Tahkuranna naised väärtustavad rannarahva elu

“Hapukurgifestival on ja jääb, see on kõige parem üritus Tahkurannas,” ütleb naisseltsi tegevusjuht Renate Lind.

Kaks viimast aastat ja tänavu siis kolmandat korda toimub kurgi ülistamisüritusega samal ajal rannarahva käsitööpäev.

“Käsitööpäev on naisseltsi ajada ja oma kandi meistrite kõrvale tulevad need, kes on varemgi käinud, näiteks korvipunujad Paidest, keraamikud Jõgevalt,” tutvustab Lind.

Näpuosavuse ja ilumeelega valmistatud esemeid näeb näitusel ja õpitubades saab huviline nippe juurde õppida.

Kurk ja käsitöö

Vanarahvas ütleb, et rege rauta suvel, vankrit talvel. Külamajas on tubase hooaja eel sisustatud keraamika töötuba ja proovitööd juhendaja Kaja Rinaldo õpetusel tehtud.

“Meie piirkonnas ei olnud keraamika õppimise võimalust, tuli sõita kas Pärnusse või Paikusele, nüüd on ahi endal olemas,” lausub jutukaaslane ja lisab, et keraamika on kaunis, kuid kulukas kunst: maksavad nii savi, glasuur kui elekter.

Käsitöö- ja abiruumide uuendamist ja keraamika töötoa sisustamist toetas maaelu arengule ja piirkondade konkurentsivõime suurendamisele suunatud Leader-programmi esitatud projektile jah-otsuse ehk siis eurode saamine.

Jaanikuust on Tahku tare külamaja president Pätsi sünnikoha lähedal Tahkuranna külas uue välisilmega. Töörahaga toetas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) külade uuendamise ja arendamise investeeringu toetamise meetmest. Tööde kogumaksumus oli ligi 51 000 eurot, omafinantseeringu osas toetas naisseltsi kohalik omavalitsus.

Uuendatud on maja allkorruse üldkasutatavad ruumid ja sisustatud õppeköök kokatööks vajalike seadmete ning lauakatmiseks tarvilike nõudega.

MTÜ Tahkuranna Naisseltsi ettevõtlikud liikmed on asjaajamistega jõudnud oma köögi tunnustamiseni ja võivad seal keeta-küpsetada. Pärnumaal esimesena sai külaköögile veterinaar- ja toiduameti nõuetekadalipu läbinuna tunnustuse ehk ümberöeldult loa valmistada toitu külastajatele Are valla MTÜ Murru Küla Selts.

Tunnustatud köök

Tegevjuhi jutu järgi plaanivad nad rannarahva käsitööle ja Tahkuranna ning Võiste kandile kuulsust toonud kurgikasvatusele suunatud peol pakkuda ehedat rahvustoitu, nagu kaerakile, pekitükkidega tangupuder, ahjus küpsetatud kaalikad.

Naisseltsi viimastel kokkusaamistel ongi peamine aruteluteema, kuidas ja mida ning kes teeb. Maailma esimese hapukurgifestivaliga 2010. aasta 20. augustil tõstsid Romantilisele rannateele jääva ürituse korraldajad lati juba ette väga kõrgele ja hilisemad liitujad ei saa seda madalamale lasta.

Tava järgides peetakse kurgi-, kala- ja käsitööpidu riigi taasiseseisvumispäeval. Hapukurgifestivali algatajate, Pärnu lahe partnerluskogu ja Liivi lahe kalanduskogu kui kahe Leader-tegevusgrupi koostööna on maakonnas kujunenud veel üks turismirada, see on Liivi lahe räimerada Romantilisel rannateel. Räimerajalised pakuvad kurgile vahelduseks kalaroogi.

Mitu otstarvet

Projektipõhiselt järk-järgult remonditud kahekorruselises hoones sai teenuste laiendamine hoogu Tahku tare äriplaani koostamisest.

Ettevõtmise siht oli eritleda ja välja töötada Võiste piirkonna külade keskusesse sobivad ja kogukonnale vajalikud sotsiaalsed teenused kohalike elanike ettepanekutele tuginedes. Kõnealust projekti toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja naisselts pidi hindama õppeköögi, käsitöökoolituste ja toitlustamisega seotud ettevõtmiste võimalusi ning tasuvust ehk lühemalt öeldes – koostama äriplaani.

“Reklaami meil tee ääres ei ole, aga kui juba kolm-neli autot seisab maja ees, pööratakse sisse, küsitakse tualetti, juua ja juhatust mõne vaatamisväärse paigani,” räägib külamaja perenaine Renate Lind. “Minu mõte on see, et saaksime siin pakkuda kerget kehakinnitust, väljas jalgrataste parkimise võimalust, sest rattaturiste liigub palju ja kahju on vaadata, kuidas nad poe ees maas istuvad ning kiiruga joovad-söövad.”

Tahku tare külakeskuses asub Pärnumaa kümmet valda siduva Romantilise rannatee üks infokioskeid, millel ekraanilt huviline saab piirkonna kohta teavet.