Indrek Holst: Mida on oluline jälgida pensioniks kogumise juures?

, SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Holst.
Indrek Holst. Foto: PP

Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, kus tuleb jälgida mitut aspekti eri eluperioodidel ja kindlasti ei tohi teha niivõrd tähtsat otsust kiirustades.

Esmalt ei tasuks unustada tulevikuks kogumise vajalikkust. Teise samba eesmärk on asendada puudujääki, mis tuleneb Eesti demograafilisest olukorrast, kus tööealiste inimeste osakaal väheneb ja pensioniealiste osakaal suureneb. See tähendab, et riigipensioni osakaal langeb, ja teise samba eesmärk on kompenseerida puudujääki.

Teise sambaga liitunu võiks oodata ligikaudu 40protsendilist pensionitaset oma viimasest sissetulekust tulevikuski. Selleks, et saada pensioni, mis suudaks säilitada inimese elustandardi pensionieas, oleks vaja saavutada pensiontase 65-70 protsenti viimasest palgast.

Fondi valimine

Tuleks mõelda rahakogumisperioodi pikkusele. Mida pikem on kogumisaeg enne pensionile jäämist, seda suuremaks kujuneb kogutav summa.

Meie uuringud on näidanud, et Eesti inimesed hakkavad pensioni peale mõtlema või teema tõuseb nende jaoks aktuaalseks 50. eluaastate alguses. Nii jõutakse koguda ligikaudu kümme aastat.

Kui kogutud summa pensioniaastate peale jagada, jääb igakuine summa väikeseks, et pensionil olles tagada harjumuspärane elustiil. Kogumise edasi lükkamine aasta võrra võib tähendada arvestatavalt väiksemat pensioni tulevikus.

Edasilükatud otsust pensioniks koguma hakata võib vaadelda kui aega, mis töötab inimese kahjuks. Küll tuleks mõelda, et aeg töötab koguja kasuks. Kui teha kogumisotsus kohe, ei pea tulevikus sellele mõtlema ja võib nautida finantsiliselt paremat pensionipõlve.

Sobivat kogumistoodet valides tuleks hinnata oma riskivalmidust ja strateegiat. Paljud kliendid hindavad oma riskitaluvust üle ja seetõttu on valikutes pettunud. Pensionifondi valides tuleb põhjalikult analüüsida oma riskivalmidust ja mõista, et kui valitakse keskmisest kõrgema riskiga fond, peab olema valmis taluma keskmisest suuremat pensionivara väärtuse kõikumist.

Oluline kogumisvaliku kriteerium on pensionifondi investeerimisstrateegia ja selle sobivus või meeldivus valiku tegijale. Näiteks, kas vara paigutatakse ühte regiooni või globaalselt, kuidas investeeringutega seotud riske juhitakse, kui suur ja kogenud on investeerimismeeskond ning kuidas sisemiselt ülesandeid jagatakse.

Seejärel tuleks vaadata fondide varasemat pikaajalist tootlust ja küsida põhjendusi eriti heade või halbade aastate kohta. Kuigi ajalooline tootlus on mitmel fondil müügiargument, ei ole see garantii, et sel fondil tulevikus niisama hästi läheb. Hea ülevaate fondide eri perioodide tootlusest saab pensionikeskuse kodulehelt.

Fondi viimase poolaasta aruanne annab ülevaate, kas fondi investeeringud on kliendi jaoks sobivad ja kooskõlas tema riskitaluvusega. Pensionifondide poolaasta aruanded leiab fondivalitsejate kodulehekülgedelt.

Valitsemistasu

Kõik fondivalitsejad võtavad valitsemistasu ehk tasu pensionifondi valitsemise eest. Kindlasti tuleks tutvuda enne ühe või teise fondi valimist tasude suurusega. Ka pensionifondi vahetamisega võivad kaasneda kulud. Näiteks kogutud raha ületoomisel vanast fondist uude võetakse vanast kohast üks protsent väljumistasu. Selle võrra väheneb summa, mille eest saate uue pensionifondi osakuid.

Kui jätate seni kogunenud osakud vanasse fondi ja suunate uued sissemaksed uude, siis tagasivõtmistasu maksta ei tule.

Soovitatav on kasutada regulaarselt investeerimisspetsialiste pangakontoris. Väga väike hulk kliente püüab finantsturgude trende ise ennustada ja vastavalt sellele eri strateegiatega fondide vahel liikuda.

See ei ole väga mõistlik, sest eeldab pidevat finantsmaailma jälgimist ja järjekindlalt tegutsemist. Seetõttu on soovitatav kasutada spetsialiste pangakontoris, kes oskavad anda nõu, mis aitab kogumise eesmärgini jõuda.

Pangakontoris ei tunne klient end häirituna teistest kaubanduskeskuse külastajatest, sest ta saab võtta eraldi aja, et teemasse süveneda, kõik pikaajaliseks investeeringuks olulised aspektid läbi arutada ja leida endale sobivaim.

Oluline on seegi, et vähemalt iga viie aasta tagant käiakse need teemad uuesti läbi ja hinnatakse, kas selle aja jooksul on midagi elukaares muutunud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles