Ruslan Mironov läks Venemaale Moskvasse õppima üsna segasel ajal, 1989. Aastal, kui Eestis räägiti juba üsna julgelt NSVLi koosseisust lahkumisest. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1993. aastal koju naastes tekkisid tal ootamatud kodakondsusprobleemid.
Aeg, mil Eesti riik ei töötanud
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
5. august 2012, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Et saada Moskvas ühiselamusse tuba, pidin end kodust välja ja sinna sisse kirjutama,” meenutas Mironov. “Kui pärast kooli lõppu koju tagasi pöördusin, vaadati passist kohe, et ahhaa, ise oled end Eestist välja registreerinud, sellepärast pead nüüd kodakondsust taotlema naturalisatsiooni korras.”
Et Mironovi vanaisa ja ema on õigusjärgsed Eesti Vabariigi kodanikud, ei läinud toona kellelegi korda. Nii sooritaski mees 1994. aastal kodakondsuseksami toonases Pärnu Raeküla keskkoolis.
“Meid oli seal terve klassitäis. Küsiti nii Eesti ajaloo kui konstitutsiooni kohta. Pidi nimetama juhtfiguure. Oli kirjalik keeleeksam, kontrolliti arusaamist ja õigekirja ning lõpuks pidi oma sõnadega teksti ümber rääkima,” mäletas Mironov. “Asi oli tol hetkel selles, et ma olin ju olnud neli aastat Eestist ära ja tagasi tulles oli mul keelega väikseid raskusi.”
Kuigi vene keel on olnud Mironovil alati koduseks keeleks, suhtleb ta oma pojaga ainult eesti keeles, et poega paremini eluks ette valmistada. Vahel harjutavad isa ja poeg omavahel kodus inglise keelt.