Pärnu spordihalli väikese saali rekonstrueerimistööd võib lugeda lõppenuks, mullu aasta esimesel päeval lume raskusele alla vandunud ehitis valmis endises mahus, kuid märksa tugevamate kandekonstruktsioonidega.
Spordihalli väike saal on mänguvalmis
10. august 2012, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varasemate vineerplaatide asemel katab saalis nüüd jalgealust pallimängupõrand, millelt vaatavad vastu korv-, võrk- ja sulgpalliväljakute jooned.
Pallijaid, tõsi, pole uues kuues saal veel võõrustanud. Seda mitmel põhjusel. Esiteks pole ruum ametlikult üle antud ega oma kasutusluba, teiseks pole spordihalli tervikuna suvisel ajal ülemäära suurt treenijate tungi.
Kui võrk- ja sulgpalli harrastajad võikski teoreetiliselt juba vastvalminud spordisaalis võimeid mõõta, siis korvpallurid peavad saali sisseõnnistamisega ootama augustikuu teise pooleni, mil tellitud korvpallikonstruktsioonid pärale jõuavad ja üles saavad.
Nood tulevad enne väikeses saalis seinal olnud korvpallikonstruktsioonidest etemad, sest on reguleeritava kõrgusega ja lastetrennideks sobivamad.
Muud muutused
Sulgpalliväljakuid mahutati uude saali kolm. Mööndustega, sest väljakute vahed pidanuks reeglite järgi olema laiemad, kui nad on, ent seda ei võimaldanud saali mõõtmed.
Laste treenimiseks on äsjasündinud sulgpalliväljakud aga igati paslikud. Nagu ka korvpalliväljak, mis laiuselt on standardne, aga pikkuselt lühem, kui peaks.
See on tingitud asjaolust, et kõnealune saal pole ju algselt pallialade tarvis projekteeritud.
Peale muutunud põrandatüübi märkab siin varasemast muudki erinevat. Väliskülge ehib näiteks üks aknarida varasema nelja asemel.
“Arhitekt tahtnuks muidugi teha rohkem aknaridu, et saalis oleks kordades valgem kui praegu,” nentis Pärnu spordihalli juhataja Mait Käbin. “Aga kui päike sealt küljest halli paistab, segaks otse silma paistev valgus pallureid. Ma arvan, et praegune lahendus on hea kompromiss kõigile osapooltele.”
Ka saali keskosas rippunud võrkkardinat ja köit usutavasti väikesesse saali enam ei tule.
Käbini arvates võiks uues saalis pallialade kõrval harjutada teiste alade esindajad, miks mitte näiteks tantsijad.
Kuigi teada on, et spordihalli treeningpindadele pretendeerijaid on rohkem, kui aja ja ruumi mõttes siia mahuks.
Tunniplaani koostamine on neil päevil hallis täies hoos. Eeskätt muidugi suure saali treeningute ajakavva klapitamine, millega loodetakse ühele poole jõuda 15. augustiks.
Ruumi rõivistutele
Selge on seegi, et täit lahendust Pärnus valitsevale treeningpindade nappusele rekonstrueeritud spordisaal ei too.
“Kui näiteks korvpalli meistriliiga projekt käivitub ja suures saalis on mäng, ei pea võrkpallurid trenni ära jätma, vaid saavad väikest saali kasutada ja vastupidi. Samas ei saa sulgpallureid ära unustada ja välja tõsta,” sõnas Käbin.
Veel enam muret teeb spordihalli juhatajale teadmine, et garderoobid on majas väga üle koormatud ja head lahendust pole võtta.
Sest kui väike saal oli kinni, kasutati selle kõrval asuvat kaht rõivistut igapäevaselt – rõivistute nappus andis majas juba siis end tunda.
Uue treeningpinna ja spordisõprade lisandudes teravneb olukord veelgi. Pole välistatud, et lastel tuleb ajuti tribüünidel riideid vahetada.
“Et väikese saali tarbeks ehitatud riidehoiud on väga väikesed ja mõlema saunad harva kasutatavad, mõtlesime näpistada treenijatele mõne ruutmeetri saunade arvelt. Ega väga midagi muud juurde mõtle,” tõdes Käbin.
Peale aprillis alanud väikese saali rekonstrueerimistööde jagus sel suvel pahteldamist ja värvimist spordihalli esindussaaligi. Remonditööd võeti ette koostöös Pärnumaa kutsehariduskeskusega, kelle ehitusviimistluse eriala õpilastele oli spordirajatis praktikabaasiks.