Suve lõpuni on tegelikult aega maa ja ilm ehk tublisti üle kuu, kuid näib, et suvepealinna võimust jääb väheks, et astronoomilise aastaaja lõpuni venitada. Suured ja väiksed, õnnestunud ja vähem õnnestunud suvesündmused on kadunud igavikku.
Kaupo Meiel: Kuni paks naine laulab
15. august 2012, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvemuusika on kõlakojas vaikinud, SUVEUNIversiteet lõpule jõudnud ja augustiunetud laiali jooksnud.
Samal ajal võtavad pihlakad värvi, algavad koolilaadad ja valmivad õunad ning jahe tuul puhub luudeni välja. Kas antakse veel veidigi augustikuus sumedat suvisust, on raske öelda, seda ei tea täpselt ilmatargadki, mistõttu jääb üle loota kaunist vananaistesuve.
Kuid peame hetkeks hoogu, vähemalt üks Pärnu suve juurde kuuluma õppinud ettevõtmisi alles algas: Pärnu rahvusvaheline teatrifestival “Monomaffia”, mis vältab nädala lõpuni ja kuulutab, et augustis on Pärnus tore olla.
Seega on vara suvele hingekella lüüa, olgu päike pealegi pilve taga ja puud oma lapsi eluteele puistamas, nii et terve purskkaev neid täis. “Monomaffia” annab selge, klassikalise ja teatraalse sõnumi: “It ain’t over until the fat lady sings” ehk maakeeli öeldes pole see läbi, kuni paks naine laulab.