Koolikokad õppisid Pärnus uusi nippe

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuressaare gümnaasiumi koolikokad Tiiu Smidt, Riina Mägi ja Anu Rüütel üllatusid, kui julgelt soovitatakse kasutada koolitoidus ürte.
Kuressaare gümnaasiumi koolikokad Tiiu Smidt, Riina Mägi ja Anu Rüütel üllatusid, kui julgelt soovitatakse kasutada koolitoidus ürte. Foto: Urmas Luik

Kui lastele mingi toit ei meeldi, on mõistlik see teisiti maitsestada või valmistada samadest komponentidest midagi sootuks uut. Näiteks teha peedisalati asemel peedist magustoitu või pakkuda kõrvitsat mitte marineeritult, vaid salatiosana toorelt.

Selliseid ja muid nippe õpetab tervise arengu instituut koolikokkadele Eestit läbival koolimenüü koolitusel, mille eesmärk on panna lapsed koolis tervislikumalt sööma.

Maitseaineid võib julgelt kasutada

Pärnumaa kutsehariduskeskuses Pärnu- ja Saaremaa 28 koolikokka esmaspäeval juhendanud Iolanda Pärtmaa Tartu kutsehariduskeskusest märkis, et lastel on tihtilugu väljakujunenud maitse-eelistused, mida on raske murda.

“Õpetame, kuidas olemasolevaid asju kavalamalt ära kasutada, sest eelarve on ju koolis ette antud ja piiratud, kuid toit tuleb ära süüa,” selgitas Pärtmaa. “Meile on kurdetud, et vahel tuleb kokkadel ideedest puudu. Koolitusel saavad nad nii uusi nippe kui omavahel muljeid vahetada.”

Teise juhendaja Tiiu Kruusmaa sõnade kohaselt on üheks võimaluseks julgem ürtide kasutamine.

“Kui ürte oskuslikult kasutada, on ka nii lihtne toit, nagu seda on kapsasalat, uue ja üllatava maitsega,” teadis Kruusmaa. “Toitumisharjumused algavad kodust, kuid maitseainetega saab seda mõjutada.”

Teine lihtne nipp: kui laps mõnda toitu ei söö, tuleb seda teisiti valmistada.

“Laps ei pruugi süüa köögivilju, aga lisage need näiteks hakklihakastmele,” õpetas Pärtmaa. “Hakklihakaste läheb ju lastele väga peale. Kui muidu köögivilja ei söö, siis hakklihakastmes sööb ta selle ikkagi ära.”

Peale kavaluse ja ürtide kasutamise said koolikokad uusi kalatoitude retsepte, sest kalagi lastele eriti ei meeldi. Koolitusel kasutati kõige kättesaadavamaid ja üsna odavaid kalu räime ja hõbeheiki, millest valmistati räimeseljankat ja riisiroa juurde üleküpsetatud hõbeheiki.

Tervislik toit saab normiks

Saaremaalt Kuressaare gümnaasiumist Pärnusse koolitusele sõitnud Anu Rüütel, Tiiu Smidt ja Riina Mägi kinnitasid, et neile oli suurimaks uudiseks, kui julgelt soovitatakse kasutada maitseaineid.

Naised kinnitasid, et koolitusel pakutud retseptid on koolis kasutatavad. Saaremaa kokkade ütlust mööda söövad tänapäeva lapsed kõike: tervisliku toidu propaganda on lõpuks nendeni jõudnud.

Koolitust korraldav Tiit Sarv osaühingust Profexpo teadis, et koolide tagasiside järgi on koolitusest tõusnud reaalset kasu ning tänu tervise arengu instituudi programmile on koolide ja lasteaedade menüü muutunud lastesõbralikumaks. Kuigi koolitus on koolidele ja lasteaedadele tasuta, imestas Sarv, et kõik koolid ei ole oma kokki koolitusele saatnud.

Programm hõlmab kogu Eestit ja kahe aasta jooksul saab üle riigi uusi toiduvalmistamise nippe ligi 150 kokka.

Mullu koolitati Lõuna-Eesti koolikokkasid, tänavu on järg Lääne- ja Põhja-Eesti käes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles