Pärnu linnapea uuris Volvoga bussiliiklust

“Proua, kuidas teie bussiliiklusega rahul olete?” pöördus linnapea Toomas Kivimägi kümmekond minutit enne kolme Turu bussipeatuses ühe naise poole. Opositsioon eesotsas eelmise linnapea Mart Viisitammega kutsus linnarahvast samal ajal raekotta ja selleks, et “Keskerakonna koosolekul” mitte osaleda, otsustas Kivimägi koos saatjaskonnaga külastada bussipeatusi.

Osa sõitjaid soovis, et linnajuhid tööpäeva hommikul kella seitsme-kaheksa paiku nendega bussipeatustes oleks vestelnud. Samuti seda, et võimalusest kõrgete külalistega mõtteid vahetada varem teada oleks antud. Aga mis teha: linnajuhtidel on kiire ja head mõtted sündisid üleöö.

Hääled rahva seast

“Mina tahan Kaevu peatusest otse turule,” ütles hääl rahva seast. “Otse ei saa, Tallinna maanteel tuleb ümber istuda,” selgitas bussipargi logistik Toomas Talts.

Talts oli Kivimägil kaasas selleks, et igale küsijale peast öelda, millised bussid Pärnus kuhugi sõidavad. Seda teavad Pärnus une pealt vähesed, enamik on välja uurinud, kuhu nende kodupeatusest sõita saab.

Suur marsruutide kaart näpus ja Talts abivahendina kaasas, üritasid Kivimägi ja abilinnapea Romek Kosenkranius sõitjatele nõu anda, kuidas kuhugi pääseb. “Minu imperatiivne nõue on, et buss ei tohi enne ära sõita, kui reisijad teiselt bussilt sellele peale jõudnud on,” lausus Kivimägi naisele, kes kurtis, et Maist haiglasse pääsemiseks tuleb ümber istuda.

Linnapea kiituse pälvis naine, kellel polnud ühtegi küsimust ja kes teadis busse, mis on temale olulised. “Kiidan, et olete asjad endale ilusasti selgeks teinud,” ütles Kivimägi.

“Normaalne. Olen ära harjunud.” “Oi, otšen udobno (väga mugav)!” kiitsid naised. Sellised mõtteavaldused panid linnapea muhelema. “Ausalt öeldes on see kohutav. Ja see Vee peatus,” leidus tujurikkujaidki.

Kolmele koolinoorele, kellest üks kurtis talvise ümberistumisaja ja teine varasema tõusmise üle, pidas Kivimägi loengu, kuidas ta lapsena Sindis poolteist kilomeetrit jala kooli läks. “Mind hämmastab selline jutt. Arvan, et siin on kellegi käsi mängus olnud,” noomis ta neiut, kes pidas probleemiks kohtumispeatuses talvel viis minutit bussi oodata.

Üks noormeestest rääkis, et ta peab nüüd 15–20 minutit varem Vana-Pärnus bussi peale minema, jõudmaks koolipäeva alguseks Koidula gümnaasiumi. Talle ei hakanud Kivimägi oma kooliteed meenutama, sest noormees kõnnib niigi iga päev pool kilomeetrit Vana-Pärnu bussipeatusesse ja tagasi.

“Miks ei võiks number 9 marsruuti pikendada, et Vana-Pärnu õpilased otse Koidula gümnaasiumisse pääseks?” küsis noormees.

“Kutsehariduskeskuses algab õppetöö kell pool üheksa, siis ei jõuaks nemad õigeks ajaks,” vastas Talts.

Ei tea, aga muudame

Noormees ei jätnud jonni ja leidis, et Vana-Pärnust võiks siiski otse Koidula gümnaasiumisse pääseda, pealegi on algklasside õpilastel raske ümberistumistega hakkama saada. “Ei tea, palju Vana-Pärnust õpilasi käib,” tõdes Kivimägi.

Panite tähele? Linnavalitsus ei tea, kui palju Vana-Pärnust lapsi Koidula gümnaasiumis käib. Linnavalitsus ei tea, kui palju oleks Riia maanteelt Tammsaare puiestee kaudu ühisgümnaasiumisse sõita soovijaid. Aga bussiliiklust muudeti.

Seejärel oli linnajuhtidel viimane aeg Volvosse istuda, et kella 15.10ks Raekülla Olevi bussipeatusesse jõuda. Miks just sinna, ei tea. Tõenäoliselt pole kellelegi saladus, et Raeküla elanikud võitsid ümberkorraldustest kõige enam, kuid Mai alguse, Rääma, Vana-Pärnu ning Uus- ja Vana-Sauga rahvas on rohkem rahulolematud.

“Meil pole hullu, aga need, kes tööl käivad, peavad ümber istuma,” kõneles vene naine Mai tänava bussipeatuses. “Pole vaja kiirustada,” soovitas Kivimägi peatuses istunud naistele.

Paraku jäi vist linnapea ise Olevi bussipeatusesse hiljaks, sest Volvo seal ei peatunud ja sõitis hoopis ringiga Papiniidu bussipeatusesse. Seal edastas keegi naine linnajuhtidele töökaaslase mure, et ta ei saa enam pärast kella 22.30 Papiniidust töölt tulles Vana-Pärnusse koju, vaid ainult Tallinna maanteeni. Mine jala või küsi varem ära, varem läks number 1 kell 23.05.

“Minul ükskõik, kuidas nad sõidavad,” lausus vanem naine. “Pensionärid on nii leplikud,” ütles Kivimägi naeratades ja patsutas naist õlale.

“Kas on olnud ümberistumisega probleeme?“ uuris linnapea teiselt naiselt. “Mul küll pole olnud,” vastas see.

Kõik siiski nii leplikud polnud. Üks sõitjaist kurtis, et peab mitu korda Tammistesse minekuks ümber istuma ja iga kord kümme minutit ootama. “Teil ju aega on,” sõnas Kivimägi. “Ei ole,” vastas naine.

Isiklikud soovitused

Linnajuhtide rõõmuks avastati pärnakas, kes ei teadnud, et Maist Vana-Pärnusse saab nüüd number 1 asemel number 10 bussiga. Erinevalt Papiniidus tööl käiva inimese murest tõi kõike hoolega üles tähendanud linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo selle hiljem tubli selgitustöö näitena eraldi ära.

“Raha polnud, inimesed nurisesid. Panime täpselt sama raha, muutsime liikluse tihedamaks. Selle üks negatiivne hind on ümberistumised,” selgitas Kivimägi rahvale.

Linnajuhte Papiniidu peatuses nähes tuli üks naine spetsiaalselt bussist maha, et neid Raeküla bussiliikluse ringitegemise pärast tänada. “Ei oska paremat tahta. Niipalju kui mina olen Raeküla inimestega rääkinud, on kõik väga rahul,” kõneles ta ja palus, et Raeküla bussiliiklust endiseks ei muudetaks.

“Proua, oleme südamest tänulikud,” muheles Kivimägi. “Kurdetakse, et ei saa otse Vana-Pärnu. Tuleb natuke mõelda,” vastas naine.

Samal ajal istus raekoja suures saalis 27 linnakodanikku, kes samuti oleks soovinud linnajuhtidele küsimusi esitada ja arvamust avaldada. “See on linnarahvale näkku sülitamine, et ühtegi linnavalitsuse töötajat siin pole,” pahandas üks neist.

Viisitamme kutsel volikogu liikmetega rääkima tulnud inimesed (osa neist olid juhtkoertega vaegnägijad) olid kriitilised. “Vee tänav bussipeatuse asukohana on absurd, vaegnägijaid ei arvestatud teavitamisel ega ümberistumisel, Rimi töötajad ei saa õhtul koju, Scanfili ja toimetulekukooli töötajad ei jõua hommikul tööle, lapsed peavad koolijõudmiseks varem tõusma,” kõlasid probleemid, mille Viisitamm üles kribas ja linnavalitsusele edastada lubas.

Viisitamm ütles, et volikogu liikmetel on võimalik teha ettepanek taastada endine ühistranspordiskeem, iseasi, kas volikogu enamus sellega nõustub.

Demagoogia Pärnu moodi

“Enamik ühistranspordi kasutajaid on uue bussiliiklusega rahul,” teatas Murakas-Ollo eile kõigile ajakirjandusväljaannetele. Sellisele järeldusele jõudis Pärnu linnavalitsus uusimaid sotsioloogilisi meetodeid kasutades, vesteldes neljas bussipeatuses “ligi” poolesaja inimesega, kellest 22 olevat olnud uuenenud bussiliiklusega rahul, üheksa mitte ja ülejäänud suhtunud muutustesse neutraalselt.

“Pärnakatega kohtumise eesmärgiks peatustes oli ära kuulata sõitjate mured, ettepanekud, soovid ning abistada reisijaid marsruutide koostamisel,” kirjutas Murakas-Ollo.

Seega: kui teil on marsruutide koostamisega probleeme, helistage linnavalitsusse. Võib-olla ilmub varsti nurga tagant Volvo ja sealt väljub naeratav linnapea, ühistranspordikaart näpus.