Tahku tare külamajas ja selle kõrval eile toimunud kolmas hapukurgifestival tõendas, et hea mõte võib kasvada suurürituseks, mis enam samale platsile ära mahtudagi ei taha nii kauba pakkujate kui huviliste hulka arvestades.
Hapukurgipidu käis juba enne avasõnu
21. august 2012, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagi piirkonnale kuulsust toonud kurgisordist “Tahkuranna murom” ajendatud pidu romantilisel rannateel astub käsikäes rannarahva käsitööpäevaga ja kohalikel ettevõtjatel jätkub lennukaid mõtteid, mida julgesti teistegi ette tuuakse. Näiteks omapärane mööbel, mille meister Asso kasutab ära oma maatükil kasvavat pihlaka- ja toomingavõsa, valmistades neist vitstest aiatoole.
Aga kõiki pakkujaid-pakkumisi ja enda kätetöö esitlusi ei saanud ühe platsiringiga ülevaatlikultki haarata. Peale selle toimetas kohalik naisselts agaralt Tahku tare sees.
Platsil tugevat õlatunnet ja rahvapeole omast meeleolu tajudes hakkas silma küüslaugu- ja sibulakasvatajate rohkus ja nende väljapanekute uhkus. Küllap oli tänavune suvi neile soodsam kui kurgikasvatajatele, sest avamaalt pole peaaegu midagi tahta. Kasvuhoonekile all oli oma kurgid letti pannud esimest korda festivalile tulnud Võidu küla mees Jaan, kelle jutu järgi ajendasid teda tore olemine teiste hulgas ja võimalus pakkuda hapendada sobivas suuruses “Adamit”.
Tasuta sai värske hapendatud kurgi hambusse igaüks, kes saabudes nime kirja andis, et korraldajatel oleks ülevaade, kui mitu sada (või tuhat) inimest nii-öelda ametlikult uudistas, nautis, ostis, lõbutses, targemaks sai.
“Loodetavasti innustab selline festival ettevõtjaid midagi tegema, oma tooteid siia pakkuma tulema,” lausus turismiarenduse asjatundja Heli Tooman. “Kohaliku elu ülevalhoidmiseks ja piirkonna arendamiseks on sellist ettevõtmist väga vaja ja inimestel on, kuhu tulla,” arutles ta. “Romantilisel rannateel on ju sellised algatused nagu räime-, hapukurgi- ja seenefestival. Need on tekkinud tühja koha pealt ja kohe käima läinud, nii et ettevõtjatel on jätkunud tahtmist midagi ühiselt teha.”
Igat võimalikku sissetegemisvarianti katsetanud Häädemeeste naised olid enda ette seadnud hoidisepurgid, murdmaks ettekujutust, et kurki saab purki panna vaid mustasõstralehtede ja tilliga. Lisada võib näiteks küüslauku või sinepit ja igal perenaisel kujuneb oma eelistus.
“Igaühel on teada, mida keegi teeb, on järeleproovitud maitsed, igaüks on neid aastaid teinud,” selgitas Tiiu Tamm.
“Ma tulin siia teadlikult, olen võrdlemisi suur hapukurgifänn ja tahan saada retsepte,” ütles Pärnumaa kutsehariduskeskuse kõneisik Anneli Rabbi. “Aga see siin on tõesti väga uhke üritus, omanäoline ja kurk on peategelane.”
Perenaised jagasid lahkelt õpetusi, mõnel oli lisada väljatrükitud retseptki.