Liiklusseadus on paljudele kergliiklejatele võõras

Pärnu Postimees kirjutas paari päeva eest, kuidas peab ületama jalgrattal vöötrada, kuid Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanema Imre Veberi sõnade kohaselt on probleem kergliiklejatega laiem.

“Kui autojuht on enamasti liikluseeskirja läbi lugenud, siis ma ei saa olla 100 protsenti kindel, et sama on teinud kõik jalgratturid ja jalakäijad,” ütles Veber.

Seadus olgu selge

Veberi jutu järgi leiab eelmisel aastal kehtima hakanud liiklusseadusest küllaldaselt üllatusi ja punkthaaval kitsaskohtade üleslugemine leheveergudel läheb pikaks. Politseiametnik rõhutas, et igaüks võtaks ise seaduse pihku ja loeks läbi. Võimalusi selleks on mitu: müügil on raamatukesed, seadus on kergesti leitav internetis ja lahtiseletatuna maanteeameti kodulehel.

“Meie inimene ei mõtle üldse, et võib haiget saada või sõidab kellegi surnuks. Liiklus ei ole kangelase mängimiseks õige koht,” nentis Veber. “Politsei ei taha kedagi karistada, aga kui inimesed ise oma elu eest ei seisa, ei ole meil midagi muud teha, kui peame nagu lapsehoidjad neid õigele teele juhtima. Võimalusel neile midagi külge riputama ja vajadusel trahvi tegema. Tahame, et ei oleks liiklusõnnetusi, hukkunuid ega vigastatuid. Aga jalgrattur ja mopeedijuht saavad õnnetuses kõige rohkem viga.” Tema sõnade kohaselt käituvad inimesed liikluses kõige hulljulgemalt käidavates kohtades, nagu näiteks kaubanduskeskuste ümbruses ja ranna rajoonis.

“Need on kohad, kus autojuhid võiksid olla tähelepanelikumad,” toonitas Veber, tuues näite, et seal ei jälgi eeskirja ratturid ja autode vahel jooksevad sageli üsna suvaliselt üle tänava jalakäijad.

“Lapsevanemad võiksid aru saada, et sõiduteel tohib liigelda alates kümnendast eluaastast ja 10–15aastasel isikul peab olema sõiduteel sõitmiseks kaasas seda kinnitav juhiluba,” lisas Veber. “Kuni 16aastaseks saamiseni peab olema ratturil kiiver peas.”

Patrullteenistuse vanem tõstis esile sedagi, et liiklusseaduse järgi peab rattur liiklema eri viisil vastavalt sellele, kus ta sõidab. Sõiduteel tuleb hoida võimalikult paremasse teeäärde, kuid täita mootorsõidukijuhile pandud reegleid, näiteks suunda näidata.

Kõnniteel on rattur omakorda kohustatud arvestama jalakäijatega. Tasub teada, et jalakäijad ei pea kõnniteel andma ratturile teed. “Kõnniteel on põhirõhk jalakäija ohutusel,” ütles Veber.

Jalgrattateel võib jalakäija liigelda vastupidi vaid siis, kui ta ei sega jalgratturit, ja tohib tänavat ületada vaid selleks ette nähtud kohas. “Jalakäijatega kipubki olema olukord kõige hullem ja tihtilugu jääb neil veel õigust ülegi,” teadis Veber.

Toimetusele on teada juhtum, kui Pärnu linnas seikles autode vahel sõiduteel noormees mootoriga rulaga. Liiklusseaduse järgi on selline tegevus keelatud. Rula liigitub seaduses tasakaaluliikuri alla, millega on lubatud sõita vaid kõnni- ja jalgrattateel seal kaasliiklejaid segamata.

Veber lisas, et on üsna loomulik, et jalgratta ega motorolleriga ei tohi sõita joobnuna. Joobes rattajuhti võib politsei karistada kuni 400eurose rahatrahviga. Joobes motorollerijuhile kehtib sama karistus mis mootorsõidukijuhile ja purjuspäi sõit võib lõppeda kriminaalasjaga.

Rüütli taasavaneb rattaliiklusele

Kergliiklusest tõstis Veber positiivsena esile, et üha enam on ratturid teadvustanud endale, et üle Kesklinna silla tohib sõita vaid sadamapoolset kõnniteed pidi.

Hoopis omaette nähtus on Rüütli tänav, kus pikka aega on kehtinud rattasõidukeeld.

“Minuni ei ole jõudnud infot, et jalakäija ja jalgrattur oleks omavahel Rüütli tänaval kokku põrganud ja mingi konflikti põhjustanud,” nentis Veber. “Võib-olla on nad seal asjad omavahel ära klaarinud, ma ei tea. Minu arvamus on siiski, et praegu mahuvad mõlemad sinna kenasti ära.”

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo kinnitusel on linnavalitsus võtnud vastu põhimõttelise otsuse avada veel sel aastal Rüütli tänav jalgratturitele. Millal see täpselt juhtub, on veel lahtine.

“Keelu põhjuseks olid õnnetused jalakäijate ja ratturite vahel,” teadis Murakas-Ollo. “Seal sõidetakse ka praegu ratastega keelumärkidest hoolimata. Aga jah, teeme märkide osas muudatused ja lubame seal ka ratturitel sõita.”

Murakas-Ollo lisas, et jalgratturite liiklemisvõimalused avarduvad linnas peagi veel. “Merimetsa tänava merepoolsesse äärde rajataval kõnniteel on võimalus sõita ratturitelgi Saare tänavast Laane tänavani, samuti saavad nad Ehitajate tee valmides sõita selle ääres Riia maanteest kuni Haapsalu maanteeni,” nimetas ta. “Oluliseks võib pidada ka teetööde käigus rajatavaid panduseid.”

Järgmisel kevadel plaanib linn alustada rannaniidu rattatee ehitust. See kujutab endast ühendust Papli tänavalt Papiniidu tänavale piki rannaniidu looduskaitseala serva.

Väljavõtteid liiklusseadusest

Jalakäijale:

* Jalakäija peab liikuma temale ette nähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel jala käijat või ratastoolis liikujat. - Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgrattateel, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri, mopeedi- ja pisimopeediliiklust, ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata jalgrattaliiklust.

* Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul. Nimetatud kohtadest mujal tohib sõiduteed ületada kaugemal kui 100 meetrit ja ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.

* Rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.

Jalgratta- ja tasakaaluliikuriga sõitjale:

* Teel jalgratta, tasakaaluliikuri ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.

* Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või -teel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

* Jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat.

* Tasakaaluliikuriga võib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgratta- ja jalgteel, jalgrattateel ja -rajal. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat. Tasakaaluliikuri juht ei tohi kõnniteel, jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib tasakaaluliikuriga sõita jalakäija tavakiirusega.

* Mopeediga võib sõita sõiduteel, jalgrattarajal või -teel.

Andmed: liiklusseadus