Jüri Kukk: Eesmärk pühitseb abinõu

, kohaliku poliitika veteran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Kukk.
Jüri Kukk. Foto: PP

Kui rahvaesindajad Toompeal ”Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust” vastu võttes otsustasid, et igal kohalikul omavalitsusel peab olema arengukava ja see tuleb enne iga järgmise aasta eelarve kallale asumist ehk hiljemalt 1. oktoobriks uuesti üle vaadata, et elust tulenevad korrektiivid teha, toimetasid nad lootuses, et aitavad nii kaasa valitsemise senisest paremale korraldamisele linnades-valdades.

Pärnus ikka omamoodi

Sama, 1. oktoobri nõue sai kirja Pärnu linna arengudokumente käsitlevasse Pärnu linnavolikogu määrusessegi. Määrusega kehtestatud korra kohaselt (§ 7 lg 1) peaks järelevalvet arengukava täitmise üle teostama arenguteenistus, ”… esitades koos Pärnu linna arengukava muutmisega eelmise aasta arengukava täitmise aruande, mis on muutmise eelnõu üks osa”.

Tegelikult on Pärnu linnavalitsusel kolme aasta jooksul õnnestunud eirata arengukava täitmise analüüsi kohustust ja ilmselt õnnestub neljandalgi. Ju nad aimavad, et pilt, mis peeglist vastu vaataks, pole just see, mida näha tahaks. Ja kui veel 2015. aastani kehtima pidanud eelmise arengukava asemel uut kokku asuti kirjutama, oligi nimelt see kohustus järgmise kava kiirustades vastuvõtmise üks põhjusi. Muidugi, arengukava täitmise analüüsi ei tohi segi ajada koalitsioonilepingu täitmise omaga. Seda viimasena nimetatut tehakse kindlasti.

Kuid eelkõige oli kava koostamise põhjus see, et seni kehtinu ei sobinud uutele valitsejatele, sest selle koostajad ei olnud ju nemad.

Esimest korda pidanuks 2009. aastal valitud linnavõim arengukava täitmist analüüsima 2010. aastal. Selle asemel langetati ”ettenägelik” otsus: milleks analüüsida, nii tuleks ju mõneski osas varem tehtut tunnustada, aga see ei ole kuidagi võimalik. Ei ole võimalik lihtsalt sellepärast, et see ei ole võimalik! Pealegi, alati saab öelda: vana ei kõlba. Ja see on üsna usutav.

Ühe liigutusega oli seega lahendatud probleem: 2010. aasta 1. oktoobriks valmima pidanud iga-aastase arengukava ülevaatamisega polnud vaja tegelda.

Kõik uue arengukavaga seonduv oleks ju pealtnäha loogiline, aga asja uba on selles, et ei see kava ega selle koostamisele asumise otsus sisalda sisulist ega objektiivset eelmise arengukava täitmise ega linna arenguprobleemide analüüsi, nagu oli omas mõttes seda kavandanud seadusandja.

Nüüd selgub, et linnal nagu polekski minevikku: valitsejad teavad, mis on linnakodanikule parim, ja linnakodanik peab selle teadmisega leppima, selle asemel et urgitseda varem vastu võetud otsuste täitmise kallal.

Käesoleval aastal seisis linnavõim aga uuesti probleemi ees: kuidas täita 1. oktoobriks seadusest tulenev arengukava täitmise analüüsi kohustus? Kuidas sa ikka analüüsid 2011. aastal ligi üheksa kuud kehtinud arengukava täitmist, kui see kava on nüüdseks volikogu otsusega aasta tagasi tühistatud? Või mis seda eelmisel aastal vastu võetud kava täitmist ikka analüüsida, kui ta 2011. aastal ainult kolm kuud kehtis?

Olukorrast tuldi välja nii, et linnakodanikele ja volikogule esitatud ettepanekuga otsustati kohendada ainult arengukava tegevuskava. Täpsustades veidi selles fikseeritud numbreid, saab ju väita, et 1. oktoobri kohustuse täitmisega on järjekordselt maha saadud, kuigi aruannet pole.

Nii võibki 2009. aastal võimule asunud valitsus ühe endale püstitatud eesmärkidest – vältida igal juhul, eriti selles osas, mis puudutab linna arengut, peeglisse vaatamist ja ülevaatlike aruannete esitamist – täidetuks lugeda.

Või loodab veel keegi, et valitsev linnavõim korraldab enne 2013. aasta 1. oktoobrit sisulise ja kriitilise analüüsi arengukava täitmise kohta? Võite kindlad olla: 2013. aasta valimiste eel saate teada olulistest edusammudest arengukava täitmisel praeguse linnavalitsuse juhtimisel.

Kas meil ongi arvamust Pärnu arengu kohta?

Eelmisel aastal arengukava vastuvõtmisel kanti ette, kui suur hulk linnakodanikke selle koostamisel osales, osalejaid oli ikka sadades. Ja kuigi selleks korraldatud kohtumistel käsitleti enamasti päevaküsimusi, mitte arengukava probleeme, ei olnud formaalselt võimalik arengukava koostamisel osalenute numbrit vaidlustada – see on õige.

Seekordsel arengukava arutelul polnud aga enam eesmärk näidata ”massilist linnakodanike osalemist”, ei olnud vaja oma kahtlase väärtusega hinnanguid linnakodanike anonüümsete seisukohtade taha peita. Ilmselt seetõttu oligi 6. augustiks välja kuulutatud arengukava muudatuste arutelule kogunenud ainult neli linnakodanikku, siinkirjutaja kaasa arvatud.

Formaalselt on jälle kõik korras: arutelu on toimunud, sellel osales linnapea ja kõik kohalolijad said oma arvamust avaldada ning seisukohti põhjendada. See viimane väide on, muide, sulatõsi, sest kui kohal on neli inimest, on paar tundi selleks tõesti küllaldane aeg. Iseasi, kas nende nelja seisukohad suutsid ammendavalt ja vajalikus mahus kajastada kogu probleemistikku. Või miks arvata, et see oligi üldse korraldajate siht? Eesmärk oli ehk teha linnuke sellesse aruannete lahtrisse, kus näidatakse avaliku arutelu korraldamist?

Jätkan nüüd sellega, mida olin käsitlenud oma kirjalikult esitatud ettepanekus, sest just konkreetsuse puudumist on mulle seni ette heidetud.

Vaja on rääkida ühte keelt

Ühte keelt selles mõttes, et mõistetest ühtviisi aru saaksime. Käsitletud arutelulgi leidis ilmselget kinnitust, et Pärnule olulised väljendid ”turism” ja ”kuurort” võivad muidu arukatel inimestel olla kasutuses täiesti eri tõlgenduses. Nii ongi laialt levinud arusaam, et Pärnus võistlevad linnavõimu toetuse eest turism ja tootmine.

Kui siin keegi üldse võistleb, saaksid need olla minu arvates tootmine ja teenuste osutamine. Halb on see, kui meil neid valdkondi hakatakse vastandama. Selle ärahoidmine on igal juhul linnavõimu ülesanne.

Leppigem siis kokku, et kuurordist rääkides kõneldakse mingist konkreetsest linnast, piirkonnast linnas või piirkonnast laiemalt ehk kohast, mis on piiritletav maakaardil (meil ka linnaruumi osa tähenduses).

Kui rääkida turismist, siis see on majandusharu, paljusid teenuseid pakkuvate tegevuste kompleks. Nii tähendabki turismi arendamine ühele kindlale kuurordile (maakohale) väga konkreetsete ja erinevate teenuste arendamist. See, millega meelitatakse turiste Vahemere äärde, ei sobi päriselt nende meelitamiseks Pärnusse. Siit avaliku võimu ülesanne: kuigi oluline on arendada turismi ja käia mujalt maailmast meile külalisi kutsumas, tuleks eelkõige hoolitseda selle eest, et Pärnus oleks midagi, miks turist üldse peaks siia tulema.

Oma kirjalikus ettepanekus ei hakanud ma seekord kordama varem esitatud seisukohti (näiteks finantskavandamise suhtes), vaid keskendusin arengukava struktuurile, mis minu arvates ei kannata mingit kriitikat ja tekitab ainult segadust.

Nagu mäletate, on Pärnu arengukava jagatud nelja arengusuuna vahel, millest kahe viimase kohta (E3 “Töötame Pärnus – Pärnu on ettevõtlik linn” ja E4 “Puhkame Pärnus – Pärnu on Läänemere-äärne atraktiivne puhkuselinn”) ettepaneku tegingi.

Ettepanek oli muuta kehtivat arengukava selliselt, et jätta välja osa E4 ”Puhkame Pärnus” ja algatada kohe olemasoleva (senine kehtiks 2017. aastani) linna turismi arengukava täienduste ja muudatuste tegemine.

Seejuures tuleks ära muuta ka täiendatava turismi arengukava pealkiri, milleks edaspidi oleks ”Pärnu kuurordi ja turismi arengukava”. Seega jätkuks selles dokumendis nüüd juba üle kümne aasta tagasi pooleli jäänud kuurordi arengu käsitlus.

Turismi arengukava täiendamisel tuleks lähtuda eelkõige Pärnust kui turistide liikumise sihtkohast ja sellest, miks need inimesed siia peaks tulema.

See omakorda peaks tähendama keskendumist Pärnus turistidele pakutavate teenuste (sealhulgas ravi) edendamisele. Linna mure ei ole ju arendada turismi kui majandusharu üldiselt, vaid edendada konkreetseid turismiteenuseid, mis külalisi siia tooksid ja kohalikele töökohti tekitaksid.

Ühtlasi oleks see linnakodanikele töökohtade loomise ja tööhõive suurendamise eesmärgi poole liikumise programm üks käsitletava linna arengukava osa ”Töötame Pärnus” (E3) realiseerimise teedest. Miks on praegu arengukavas kuurordis teenuste osutamine lahutatud ettevõtlusest ja töökohtade loomisest, pole minule küll arusaadav ja on eksitav.

Pärnu linna arendamise oluline strateegiline suund ei saa olla püstitatud nii ebamääraselt – ”Puhkame Pärnus” – konkreetselt rääkimata, milliseid teenuseid arendame ja kuidas seda teeme. Kellele seda arengukava tehakse? Minu arvates ikka pärnakatele, kellele pole tähtis turism kui majandusharu, vaid konkreetsed töökohad turismiteenuste osutamisel.

Linnajuhtimisel selgesti välja öeldud eesmärk peaks olema osutada siin ettevõtluse osana parimal tasemel selliseid teenuseid, mis asuvad väärtusahela kõrgematel astmetel. Ja et neid teenuseid tarbitaks siin aasta ringi, tagades linnakodanike tööhõive. Nii lihtne see ongi.

Pärnust ei ole ilmselt päriselt kadunud teadmine, et üks selliseid teenuste valdkondi on raviteenused. Mis ei tähenda Pärnust sugugi haigla tegemist. See tähendab, et meilt saadakse abi massilisemalt esinevate tervisehädade korral. Valdavalt enne seda, kui inimene peaks minema haiglasse. Parem, kui pärast (loodetavasti korduvat) Pärnu külastamist haigla poole pöörduda ei tulekski.

Euroopa rahvastik vananeb järjest kiiremini, seetõttu peaks sellistel teenustel olema perspektiivi ja meil on veel alles mõningad eeldused ja kogemused. Pealegi, neid teenuseid pole vaja hakata leiutama, tuleb vaid maailmas tähelepanelikult ringi liikuda. Oluline ressurss – võimekus aasta ringi külalisi vastu võtta – on meil olemas, kuid periooditi üsna viletsalt kasutatud.

Kokkuvõtlikult: linna arengukava osa E4 (“Puhkame Pärnus”) on linna arengu käsitlemisel eksitav. Osaliselt kordab see turismi arengukava, osaliselt aga muudab selle kavaga seatud prioriteete ja tekitab nii segadust püstitatud eesmärkide (sealhulgas E3) saavutamisel.

Artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles