Ranna kõlakoja taastamisest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ranna kõlakoda.
Ranna kõlakoda. Foto: ARDI TRUIJA/PRNPM/EMF

On tõesti rõõmustav, et juba oma sünniaastast 1936 populaarne kontserdipaik on jälle ellu äratatud. Pärnu kuurordi 100 aasta juubeliks välja antud koguteosest ”Pärnu ja ta kuurort” leiame selle kohta järgnevad read: “Akustiliselt õnnestunud ehitus, mahutab esinema 40-liikmelise orkestri. Platsil 1000 istekohta. Kuus korda nädalas sümfooniakontserdid 29-liikmeliselt orkestrilt, erikontserdid solistidega.”

Meenuvad möödunud sajandi 60ndad, kui siin tegid suvemuusikat Eesti Raadio estraadiorkester Rostislav Merkulovi juhatusel ja muidugi meie oma Pärnu sümfoniettorkester Ilmar Tõnissoni taktikepi all. Rahvas promeneeris vabalt ja plats oli alati publikust tulvil.

Aga kirjutama ärgitas mind hoopis see, et kedagi, ei muinsuskaitsjaid ega meie kunagise linnaarhitekti loomingu austajaid, ei häiri, et kuursaali taga seisev ehitis on väga kaugel Olev Siinmaa kavandatust. See seal on 1980- ndatel tehtud oskamatu renoveerimise tulemus.

Algul oli kõlaruumi vooderdis vertikaalne, nüüd horisontaalne. Külgmiste ruumide katusekarniis on kadunud, eeslava ümber ehitatud. Esikülje liigendus puudub, mistõttu arhitekti kavandatud kaunid proportsioonid on paigast ära.

Mulle tundub, et ainult värskendamisest siin ei piisa, austusest Olev Siinmaa vastu tuleks kõlakoda taastada algsel kujul. Ja tõesti, kui teisiti ei saa, kas või kodanikualgatuse korras.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles