Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi abituriendile Grete Elvistele algab koolisügis sel aastal teistmoodi: õppimise kõrvalt tuleb leida aega Endlas peagi esietenduva “Uhkuse ja eelarvamuse” proovideks.
Grete kooliaasta algab peaproovidega Endlas
31. august 2012, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ootan septembris kannatamatult kahte asja: 5. septembril saan täisealiseks ja 15. septembril on esietendus!” kuulutab Grete silmade särades.
Praegu veel 17aastasele neiule pole see sugugi esimene teatrisügis, sest Endla noortestuudios on käinud ta kolm aastat ja kahes noortelavastuses esimesed lavakogemused saanud. “Päris” näitlejate ja professionaalide trupiga koos töötab ta aga esimest korda.
Noortestuudiost lavale
Näitlemise, laulmise ja luuletuste esitamise vastu on Grete oma jutu järgi huvi tundnud varasest lapsepõlvest. Konkurssidel osalemine on karastanud lavanärvi ja treeninud improviseerimisoskust. Kord olid Gretel 3. klassis isamaalisel luulekonkursil lavale astudes sõnad viimse reani peast pühitud. Tragi tüdruk nägi seinal linnupilti, mõtles sealsamas laval välja uue kolmesalmilise luuletuse ja võitis isegi auhinna!
Põhikooli lõpuklassis läks Grete ema soovitusel Endla noortestuudio katsetele, esialgu entusiasmita. “Nägin, kui toredad inimesed olid sinna kogunenud, ja koju jõudes oli soov sisse saada juba väga suur,” meenutab Grete katseid, kus tal tuli ronida toolile ja esitada Koidula isamaalist luuletust, nagu kõneleks lauluväljakutäiele inimestele.
Grete võeti noortestuudiosse vastu ja seda elumuutust ei jõua neiu küllalt ära kiita: avatud ellusuhtumisega ja kokkuhoidev noorteseltskond, pühendunud juhendaja Enn Keerd ja eriline teatriõhkkond teevad stuudiost midagi enamat kui huviringi.
Pärast ettevalmistavat aastat sai Grete esimese rolli noortelavastuses “(H)Ing”, järgmisel aastal tuli juba peaosa lavastuses “Üle piiri”. Mõlemad rollid olid tugevad, intensiivsed karakterid, “kurjavõitu bitšid”, nagu Grete ise muigega ütleb.
Noortega saab nalja ka: kord pidi “(H)Inges” Kristjan Järv laval vihahoos jalaga kaardipakki lööma, hoog aga sai nii suur, et lööjal tuli king jalast ja lendas otsejoones vaatajate sekka. “Kartsime, et mõni vaene teatrikülastaja sai kingaga pähe ja meil tuleb tervisekindlustusega tegemist teha. Õnneks seda ei juhtunud,” meenutab Grete.
Vallatu tütar romantilises komöödias
Talvel astus teatrikoridoris Grete juurde Endla dramaturg Triinu Ojalo, kes rääkis, et Kalju Komissarov lavastab sügisel Jane Austeni “Uhkust ja eelarvamust”, ja pakkus neiule selles tükis rolli. Kui Gretele taas hingamine meelde tuli, kostis vastuseks üks väga õnnelik ja tänulik “jah”.
Grete mängib ühte viiest õest, tuulepäist ja lapsemeelset Lydiat, kelle põhiline huvi on kenad noormehed ja soov ruttu mehele saada.
“Tore energiline roll: saan laval hüpata, tantsida ja hõisata,” räägib Grete oma tegelaskujust. Tema “lavaisa” on Ahti Puudersell, keda nii Grete kui ülejäänud õdesid mängivad näitlejad teatris juba nädalaid on papaks hüüdnud.
Lydia-Grete armub laval elegantsesse Sten Karpovi kehastatud härrasse, kuid intiimseid stseene 1813. aastal kirjutatud romaani järgi tehtud lavastuses pole, kirg piirdub ajastule kohaselt tuliste pilkude ja käesuudlustega.
Kui algul oli Grete Kalju Komissarovi käe all töötamise pärast veidi ärevil – ikkagi nii tuntud ja kogenud lavastaja –, siis nüüdseks on kõik paika loksunud.
“Komissarov on väga muhe ja usaldust äratav, mulle meeldib, et tal on selge ettekujutus, kuidas lavastus välja näeb ja mida näitlejad tegema peavad,” kiidab neiu. “Proovides saab nii palju nalja, õhtul on vahel kõht naermisest valus. Samal ajal imetlen professionaalseid näitlejaid, nende diktsiooni, avatust, töötamist. Mul on nii hea meel, et saan neilt õppida ja oma osa lavastusse anda.”
Gretele meeldivad samuti “Uhkuse ja eelarvamuse” kostüümid: parukad, kübarad ja kleidid, mis annavad võimaluse siseneda hoopis teise ajastusse.
Teatritöö ja kool
Grete arvab, et esimesed nädalad koolis, kui paralleelselt tuleb täie auruga käia lavastuse proovides, saavad olema rasked, kuid pärast esietendust läheb kergemaks. Kui vaja, saab õhtuti kas või teatris lava taga õppida.
“Sütevaka on humanitaarkool ja teatrit peetakse seal oluliseks. Samuti on mul õpetajatega vedanud: nad käivad mind ikka laval vaatamas ja on väga toetavad,” rõõmustab Grete kooli toetuse üle.
Kuna noortestuudiolased võivad Endla etendusi vaadata tasuta, on Gretel kõik koduteatri lavastused nähtud. “Endlal on minu meelest väga hea trupp ja hoopis teine tunne on laval vaadata inimesi, keda sa tunned,” arvab ta.
Teatritest kiidab Grete veel Rakvere teatri truppi, omapärase lähenemisega NO99t ja draamateatrit, mille lavale jõudmisest ta unistab.
Liigseid illusioone jätkuvalt tõusujoones kulgevast näitlejakarjäärist neiu endale siiski ei loo, kuna teatrikooli pääsemine on suuresti õnneasi. Kevadel, kui ta gümnaasiumi lõpetab, lavakasse vastuvõttu ei toimu ja Grete plaanib edasi õppida midagi meedia või keeltega seotut. Eks 2014. aasta kevadel paista, kuhu pürgida.
Endla noortestuudios kavatseb Grete tänavu sügisel kindlasti jätkata, sest ühtehoidev seltskond, meeskonnatöö ja teatriõhk on talle endiselt väga olulised.