Vastuseisule vaatamata sai Varbla tuulepark rohelise tule

Varbla tuuleparkide arendaja Tuuleenergia OÜ sai lõpuks Tamba tuulikuile keskkonnaametilt kooskõlastuse ning Mäli tuulikute vaidluses andis maavalitsus õiguse arendajale ja vallale.

Maavalitsuse seisukohaga siiski Mäli tuulikute vastu olev Mario Hansalu rahul pole. Ta leiab, et vald soosib tuulepargi arendajat ja eirab tuulikute vahetusse naabrusse jääva maaomaniku – tema vanaisa ja perekonna – huve. Põhjusena toob ta välja huvide konflikti: tuulikute rajamisest saavad maaomanikena otsest kasu Varbla vallavolikogu esimees Marika Sabiin ja volikogu liige, maa- ja ehituskomisjoni esimees Heino Sabiin.

“Mina leian, et Varbla vallavolikogu ei ole seisnud oma valla kinnistuomanike eest, sest seoses selle detailplaneeringuga saavad kasu vaid tuulepargi arendaja ja perekond Sabiin, kes kaitseb selles protsessis vaid iseenda huve,” seletab Hansalu, kaaludes asja vaidlustamist.

Puudus üks paber

Varbla vallavolikogu kehtestas Mäli tuulikupargi detailplaneeringu juba mullu suvel, arvestamata tuulepargi kõrvalkinnistu omaniku Bernhard Osvald Kulla nimel tehtud vastuväidet, mille oli vormistanud volitatud esindajana tema nimel lapselaps Mario Hansalu.

Hansalu soovis, et Sabiinidele kuuluvale Metsandi I kinnistule planeeritud lähim tuulik lükataks vanaisa maast kaugemale, sest muidu ei saa ta maad soovitud otstarbel elamuehituseks kasutada.

Hansalu sõnul vähendavad tuuliku lähedusega kaasnevad kitsendused vanaisa kinnistu turuväärtust. Samuti kaasnevat tervisele negatiivsed mõjud, millesse Eestis liiga leebelt suhtutakse. Hansalu tugineb seda väites Hiiumaa kodanikualgatuse häälekandjas Võitlus Tuuleveskitega avaldatud materjalidele, mille hulgas Prantsuse meditsiiniakadeemia soovitused.

Hansalu soovis Sabiinide maaga otsapidi kokku puutuvale vanaisa Veski 2 kinnistule algatada detailplaneeringu 2007. aasta kevadel, vaid paar kuud pärast Mäli tuulikupargi detailplaneeringu algatamist. Vald keeldus sellest seniks, kuni on selgunud, milliseid piiranguid seab rajatav tuulikupark elamuehitusele ja kas tuuliku müratase ületab sel kinnistul lubatavat 40-45 detsibelli. Kuigi nüüd on mõjude ulatus selge, uut avaldust Hansalu veel esitanud ei ole.

Maavalitsus kutsus Hansalu protesti peale osalised nüüd tagantjärele pool aastat hiljem vaide arutamiseks kokku, kuid kohale tulid vaid Hansalu ja tema vanaisa Bernhard Osvald Kuld. Arendaja ja vallaesindus koosseisus vallavanem Sivar Tõnisson ja volikogu esimees Marika Sabiin eelistasid oma seisukohti selgitada hiljem eraldi otse maavanemale.

Vald põhjendas vastuväite mittearvestamist sellega, et Hansalu ei lisanud taotlusele vanaisa kirjalikku volitust. Hansalu väitel oli vallavalitsusel juba eelnevalt selline volitus olemas. Varbla vallavalitsuse planeeringunõunik Marii Altmann lausus, et see väide on ekslik, Kulla kirjalikku volitust neil ei ole, sest seda dokumenti, millele Hansalu vihjab, ei saa volitusena käsitleda.

Maavalitsuse planeerimistalituse kohusetäitja Tiiu Pärn möönis selle vaidluse peale, et tegemist on kahetsusväärse olukorraga, sest igal isikul on õigus planeeringutele vastuväiteid esitada ja neid tuleb arvestada.

Nii olnuks siis, kui Hansalu esitanuks vastuväite enda, mitte vanaisa nimel. Et Hansalu ei kõrvaldanud puudust tähtaegselt, võis vald jätta vastuväite tõepoolest rahuldamata. Olgugi et maavalitsuses oli Hansalul vanaisa tõestuseks kaasas.

Kaebuse mitteõiguspärasusele vaatamata andis maavalitsus oma seisukoha, mille järgi ei piira tuulikupark Veski 2 kinnistu praegust maakasutust metsa- ja loodusliku rohumaana ning kõik kooskõlastused kõnealusele planeeringule, sealhulgas tervisekaitsetalituse oma, on olemas, sest maatulundusmaale müra norme kehtestatud ei ole.

Pärn selgitas, et kuigi Hansalu soovib kinnistule elamut ehitada, maavalitsus sellesse sekkuda ei saa, sest selle kaalutlusotsuse, kas eelistada piirkonnas elamuehitust või tuulikuparki, saab teha vaid kohalik vallavolikogu. Varbla vallavanem Sivar Tõnisson on varem öelnud, et koha pakkus arendajale välja vald.

Sabiin pareerib süüdistusi

Varbla vallavolikogu esimees Marika Sabiin möönis, et kui tavaliselt on huvide konflikti välistamiseks asjaga isiklikult seotud vallavolinikud taandanud end otsustamisest, siis Mäli tuulikupargi detailplaneeringu algatamisel ja kehtestamisel tema ja Heino Sabiin seda tõesti ei teinud. Et toona olid kehtestamise poolt kõik kohalolnud kaheksa volinikku, ei oleks taandamine Sabiini sõnade järgi otsust muutnud.

“Kuid siin taga ei ole ainult mina ja Heino Sabiin, vaid väga suur hulk kinnistute omanikke. Mängus on peaaegu 70 inimese erahuvi, ainult kaks neist on Sabiinid. See on väga suur inimeste arv, kes sõna otseses mõttes sellest kasu saavad,” lisas volikogu juht.

“Miks otsustasime Hansalu huvisid mitte arvestada, on just nimelt see, et meie valla üldplaneering ei näe seal piirkonnas ette elamuarendust. Mõte oli, et neil maadel, kuhu planeeritakse tuulepark, ei hakataks üldse maa sihtotstarvet muutma, vaid see jääks väärtuslikuks põllumaaks, kus toimuks edasi maaharimine, nagu ta on toimunud. Minu arust on see ideaalne variant, mida võiks rakendada igal pool mujalgi – teha tuuleparke just põllumaale, et põllumaa saaks lisaväärtuse,” selgitas Sabiin.

Kui Sabiini väitel saavad planeeringualas kõigi kinnistute omanikud arendajalt maa kasutamise eest tasu võrdsetel alustel, olenemata sellest, kas kinnistule tuleb tuulik või kaabelliin, siis Pärnu Postimehele on väidetud, et suurimat tasu saavad siiski nende kinnistute omanikud, kuhu tulevad tuulikud.

Hoonestusõiguse tasu saavad Tambas viie ja Mälis kümne kinnistu omanikud. Tasu suurus on lepingutes konfidentsiaalne. Kuuest kavandatud tuulikust kaks tuleb Sabiinide kinnistutele.

“Mina ütlen selle kohta, et see on minu pensionifond. Konkreetseist summadest ma rääkida ei tohi,” lausus volikogu juht.

Investorid loobusid

Tuuleenergia OÜ projektijuht Vello Madiberk märkis, et nii Tamba kui Mäli planeeringute aasta-paari jagu venimine on toonud hoonestusõigustasude ja töötasude näol kaasa arvestatavaid kulusid, mistõttu senised investorid on loobunud ja käib uute investorite otsimine. Lihtne see pole, sest investeeringute koguvajadus ulatub poole miljardi kroonini.

Tambasse mere äärde pannakse kaks ja Mälile neli tuulikut, igaüks võimsusega kolm megavatti.

Tambas pidi ettevõte tegema täiendava Natura mõjude hindamise, millest tuli välja, et pesitsevaid linde on muidu hingematvalt looduskaunis paigas väga hõredalt. “Nii et seal ei ole linnulaata, mille pärast algul kella löödi,” tähendas Madiberk.