Ada Kraak: Kui inimene on terve, on seda linngi

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ada Kraak.
Ada Kraak. Foto: PP

Mittetulundusühing Eesti Tervislike Linnade Võrgustik alustab paariaastase pausi järel uuesti tegevust.

Võrgustikku kuuluva 15 linna ühise tegevuskava loomiseks kaardistab MTÜ koordinaator ja Pärnu linnaarst Ada Kraak omavalitsuste tervist edendavad huvid ja projektiideed.

Oktoobri alguseks on üldjoontes selge, milliseid tervislikku elu soodustavaid algatusi tahaksid linnad Euroopa Liidu (EL) järgmisel rahastamisperioodil 2014–2020 ette võtta.

Ada Kraak, miks Eesti tervislike linnade võrgustik taas kokku kutsuti?

2002 loodud võrgustiku tegevus jäi vahepeal tõepoolest soiku, ent sel kevadel leidis 15 linna, et tahaks ühenduses jätkata.

Talitame varasemast veidi teisiti: ei keskendu enam iga-aastastele konverentsidele, pigem jagame ühiseid eesmärke, kogemusi ja teeme koos projekte. Eriti võidavad sellest väiksemad omavalitsused, sest neil ei ole palju projektikirjutamise kogemusi.

Palusin linnadel anda hetkeseisust ülevaade, noppida kõigil oma terviseprofiilist välja olulisima, kust ilmneb, mida iga liige kõige enam vajab ja millised on selle omavalitsuse tervislikkust mõjutavad indikaatorid.

Näitajaid on palju, need kajastavad kõike, mis inimeste tervisele otseselt või kaudselt mõju avaldab: alates puhta joogivee kättesaadavusest, terviseradadest, linna valgustusest, kanalisatsioonist, koolisööklate inventarist kuni tolmuosakesteni õhus.

Oluline on rõhutada, et mõiste “tervislik linn” ei hõlma üksi tervishoidu ega sotsiaalvaldkonda, vaid kõike, mis inimeste elu ja tervist mõjutab-puudutab.

See aga tähendab, et samal ajal peab arendama nii linna füüsilist, majanduslikku kui sotsiaalset keskkonda.

Mis linnade antud ülevaadetest välja on tulnud?

Ilmneb, et soovid on meil kõigil ühesugused: tahetakse juurde kergliiklusteid, terviseradu, lastele mänguväljakuid, rulaparke.

Ehk tervise edendamiseks on omavalitsustel vaja investeerida. ELi toeta pole see aga mõeldav. ELi järgmine rahastamisperiood 2014–2020 avaneb ülejärgmisel aastal ja just nüüd on õige aeg kaardistada võrgustiku liikmete ootused ja soovid. Seejärel vaatame, milliseid projekte saaks koos uuel rahastamisperioodil algatada.

Terviseradasid ja kergliiklusteid pole vist kunagi piisavalt.

Jah, üht-teist on valmis, aga linna rohealade kasutatavust annab alati parandada. Et Pärnu suured pargialad poleks vaid jalutamiseks, vaid ka jooksmiseks, puhkamiseks, kepikõnniks, märgistasime 2008. aastal Rannapargis esimese terviseraja, tänavu sai seal maha teinegi. Tuleval aastal loodame avada samas pargis vabaõhu fitness-jõusaali.

Iga-aastasi käimis- ja jooksusarju, nagu aastajooks, meremiilijooks, kadrijooks, rääkimata Kahe Silla klubi üritustest, on meil linnas palju. Aga inimesi peaks meelitama liikuma ürituste vahelgi. Sest kui inimene on terve, on seda linngi.

Mul on hea meel, et Pärnu linna tuleva aasta suuremad investeeringud on kõik suuremal või vähemal määral seotud tervise ja tervislikkusega. Pean silmas Pärnu jõe vasakkalda kordategemist, Mai rajooni ja kesklinna ühendamiseks kavandatavat kergliiklusteed ja kerkivat Pärnumaa keskkonnahariduskeskust.

Vaegnägijatele mõeldes tahaksime varustada linna suuremad ristmikud helisignaalidega. Tõsta turvalisust ülekäiguradade valgustamise, haridusasutuste tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetega vastavusse viimise ja palju muuga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles