Maaülikool müüs heal järjel Piistaoja katsetalu

Maaülikool põhjendab Piistaoja müüki sellega, et Tartu-lähedane Märja katselaut katab nende vajadused kõnealuse valdkonna teadus- ja õppetegevuses.

“Sellest on kahju, et teaduse pool läheb praktilisest poolest kaugemale. Söötmise katsed peaksid olema pidevad, kui neid ei tehta, jäävad põllumeestele nõu andma vaid müügimehed,” nendib OÜ Piistaoja Katsetalu juhataja Madis Padari.

Jutud sellest, et maaülikool plaanib oma Pärnumaal asuvat katsetalu müüa, hakkasid liikuma eelmiste jõulude eel. Esimene pakkumine ei toonud Tartusse ühtegi ostasoovijat, teisel korral tegi pakkumise vaid Piistaoja piirinaaber Selja osaühing, mis juba aastapäevad kuulub Jõgeva põllumajandustootjate liidule.

Uued omanikud ei ole Tori valla ühte väiksemasse – Piistaoja külla veel ametlikku töövisiiti teinud ja müügi-ostutehingu juriidiline vormistamine alles käib.

Toimiv ettevõte

Eesrindliku Piistaoja talu omaniku, põllumajandusteadlase ja Pärnu omaaegse maavanema Theodor Pooli pere küüditamise järel 1941. aasta 14. juunil moodustati sellele õppe-katsetalule tuginedes Vändra veisekasvatuse katsejaam. Eestimeelsete meeste juhtimisel säilis tõukari ja jätkus aretustöö.

OÜ Piistaoja Katsetalu alustas omanike- ja nimevahetuste järel majandustegevust 2001. aasta 1. jaanuarist. Tähtsündmusena kerkis seal 2005. aastal maakonna esimene vabapidamisega lüpsikarja- ja moodne vasikalaut, ehitatud on silohoidlad.

Selle vara väärtuse hindasid maaülikooli spetsialistid, majandus- ja põllumajandusteadlased, enampakkumisele paneku eel 2,2 miljonile eurole ja alghinna otsus tehti analüüsis selgunud näitajate pealt õppeasutuse nõukogus.

“Piistaoja katsetalu on majanduslikult heal järjel nüüdisaegne põllumajandusettevõte, mille uuele omanikule saab soovida vaid edu ja sihikindlust kompleksi arendamisel,” mainib maaülikooli haldusdirektor ja enampakkumise komisjoni esimees Kalju Koha.

Koha on kindel, et hea omaniku käes talu areneb ja on tulevikuski Eesti üks eesrindlikumaid põllumajandusettevõtteid.

“Kuna omandasime Selja osaühingu aasta tagasi, ostsime ka Piistaoja, sest ühe omaniku käe all on võimalik efektiivsemalt kasutada tehnikat,” ütleb TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu tegevjuht Urmas Ingver.

Ingveri sõnade järgi on Piistaoja efektiivselt töötav põllumajandusettevõte oma 25 töötajaga ja tööjõu koomaletõmbamist vastne omanik seal ei plaani.

Piistaoja katsetalul on ligi 1000 hektarit oma ja rendimaad ja 370pealine lüpsikari keskmise aastatoodanguga 10 000 kilo piima lehma kohta.

Maaülikooli visioon

Haldusdirektori jutu järgi on maaülikooli üks eesmärke koondada õppe- ja majandustegevus ühtsesse ülikoolilinnakusse, seega Tartu.

“Kuna maaülikooli spetsiifikast tulenevalt ei ole võimalik teha kogu teadustööd linnakus, oleme oma territoriaal-ruumilises arengukavas määratlenud, millised välibaasid on ülikooli eesmärkide saavutamiseks olulised,” nendib Koha. Ta peab silmas Järvselja õppe- ja katsemetskonda, Võrtsjärve limnoloogiakeskust, Polli aiandusuuringute keskust, Puhtu välibaasi, Rõhu katsekeskust, Märja katsefarmi ja maaülikooli mahekeskust Eerikal.

“Piistaoja katsetalul oli nii teadus- kui õppeotstarve, kuni 1994. aastani tehti seal süstemaatiliselt söötmise uuringuid, hiljem valmis veel magistritöö anioonsete mineraalsöötade teemal, samuti on seal välja arendatud vasikate kasvatussüsteeme,” selgitab Koha.

Maaülikooli, endise põllumajandusakadeemia õppetegevuses oli Piistaoja tähtsus varasematel aastatel suur, sest see võimaldas õppetöös vaadelda suurfarmi majandamise kõiki aspekte.

“Viimaste aastate jooksul on Piistaoja baasi tähtsus ülikoolile vähenenud, katsetegevust ei ole seal enam toimunud,” tõdeb Koha.

Piistaojalt üle kandunud teadustööd võimaldabki jätkata valminud Märja katsefarm, kus katsed jätkuvad koostöös põllumajandusettevõtjatega.

Emotsionaalne suhe

Teaduspoolelt vaadates on Piistaoja talu koduriigi põllumajanduses oluline aastaist 1918–1941, kui selle peremees oli Theodor Pool. Ta alustas seal mustakirju karja sihikindlat aretustööd, rajas kultuurkarjamaid, kasvatas söödajuurvilja, andis eeskuju silo valmistamisel ja hoidlate ehitamisel. Esimesena Eestis võeti Poolitalus kasutusele masinlüps ja elektrikarjus, heina laadimiseks muretseti hobujõul töötav vinn ehk “heinakull”.

Põllumajanduse akadeemia egiidi all tehti seal 1970. aastate alguses suurfarmi maksimaalse jõudluse katseid ja just Piistaoja talu uuringute põhjal on kirjutatud ligemale 200 artiklit piimakarjakasvatuse ajakohastamisest.

“Illustreeriv fakt on seegi, et Piistaoja katsetalu on pea alati olnud oma piimanäitajatelt Eesti esikümnes, elades üle kõik okupatsioonid,” räägib Koha. “Nõukogude ajal oli Piistaoja üks peamisi Eesti tõupullide kasvulavasid, kuna karja aretusaste oli väga kõrge. Piistaoja arengut läbi aegade ühendavad kõrgetoodanguline põhikari ja inimesed, kes on andnud selle arendamisse oma panuse.”

Emotsionaalset seost Piistaojaga rõhutab ka Ingver, kelle sõnutsi on Jõgevamaa põllumajandustootjate liidu liikmed, Eesti põllumajanduskadeemia haridusega inimsed käinud seal ekskursioonil või olnud katsemajandis praktikal.

OÜ Piistaoja Katsetalu 1998. aastast juhtinud Madis Padari ütleb, et kuigi rekvisiidid muutuvad, toimetavad nad edasi nagu maaülikooli ajalgi. Kevadel valminud silohoidlad on täidetud, sööt varutud, kuid teraviljasaak jääb loodetust kehvemaks.

Piistaoja katsetalu

* OÜ Piistaoja Katsetalu tugineb oma tegevuses põllumajandusteadlase Theodor Pooli juhtimisel aastatel 1918–1941 tegutsenud eesrindlikule talule ja karjaaretustööle.

* Eesti maaülikool pani katsetalu enampakkumisele, vara alghind oli 2,2 miljonit eurot.

* Tartus 28. augustil toimunud teisel katsel ostis OÜ Piistaoja Katsetalu ära TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit enda omanduses OÜ Selja kaudu. Nii Piistaoja kui Selja asuvad Tori vallas ja on naabrid.

* Katsetalul on 370pealine Eesti holstein-friisi tõugu lüpsikari keskmise aastatoodanguga 10 000 kilo piima lehma kohta ja ligi 1000 hektarit maad.

Andmed: Pärnu Postimees