“Rimi kehtestab energiajookide müügile vanusepiirangu”, “Soome lastevanemate liit nõuab energiajookide keelamist alla 16aastastele”, “Läti plaanib keelata energiajookide müümise lastele”, “Energiajookide piirangud on sotsiaalministeeriumis arutlusel”, “Uuring: energiajoogid kahjustavad nii maksa kui neere” – see on vaid väike valik pealkirju hiljuti ilmunud uudistelt.

Et tegu pole sugugi ülespuhutud tühiasjaga, näitab kas või aasta algul tervise arengu instituudi (TAI) tellimusel valminud üle-eestiline koolitoidu-uuring, milles osales 1300 kolmanda kuni 12. klassi õpilast.

Küsitlustulemustest selgus, et seitse protsenti õpilastest tarbis energiajooke iga päev, iga viies mõne korra nädalas ja kolmandik mõne korra kuus. Suurim osa igapäevaseid tarbijaid on põhikooli viimaste klasside õpilased, rääkis TAI ekspert Tagli Pitsi.

Kas uuringus osalenud noored ütlesid, miks nad energiajooki tarbivad?

Koolitoidu-uuringu osana vaatlesime põgusalt õpilaste koduseid toitumisharjumusi ja energiajoogi kohta küsiti ühe võimaliku “näksimisena” paljude teiste toitude-jookide kõrval. Kuna tegemist ei olnud otseselt energiajookide tarbimist väljaselgitava uuringuga, ei palutud õpilastel täpsustada, miks nad seda joovad.

Oma kogemustest saan aga välja tuua, et õpilaste jutu järgi on peamine, et neile energiajook maitseb. Teine põhjus, mida õpilased ise võib-olla nii väga tunnistada ei julge, on ilmselt see, et energiajook on atraktiivses pudelis, meenutades alkohoolset jooki. Popim on ennast näidata energiajoogipudeli kui “titeka” karastusjoogiga.

Vanemad ei oska teismeliste energiajoogi joomisest miskit paha arvata. Mida halba see tegelikult lapsele teeb?

Energiajook sisaldab energiat niisama palju kui tavaline karastusjook: umbes 40–50 kilokalorit 100 milliliitri kohta. Kui ta on valmistatud magusainetega, siis veel vähem. Seega ei ole energiajook suure energiasisaldusega. Küll aitavad selles joogis sisalduvad toimeained, millest tuntuim on kofeiin, kasutada ära organismi enda energiavaru. Peale kofeiini võib energiajoogis olla näiteks tauriini, glükuronolaktooni, kreatiini, hõlmikpuu-, ženšenni- ja piimohakaekstrakti, B-grupi vitamiine.

Kõige suuremat ohtu tervisele kujutavad endast liigne kofeiin ja muud toimeained, mis on samuti stimulandid ja mille koosmõju ei ole seni täielikult välja selgitatud. Pooles liitris energiajoogis on umbes niisama palju kofeiini kui kolmes espressos.

Inimesele mõjub kofeiin kesknärvisüsteemi stimulaatorina, seetõttu ei tunne ta ennast enam nii väsinuna ja ajutiselt paraneb tema keskendumisvõime.

Lastel tõstab kofeiin erutust ja ärrituvust, samuti toimib see diureetikumi ehk veeväljutajana.

Tänu eelloetletud omadustele peletab kofeiin ajutiselt väsimuse ja suurendab vaimse ja füüsilise töö võimet. Selline toime on paraku ajutine, sest kui organism on kurnatud ja püsib üleval ainult tänu energiajoogile, siis ühel hetkel saab otsa tema viimanegi energiavaru ja inimene kukub kokku.

Kofeiini liigtarbimine võib tekitada ärevust, murelikkust, iiveldust ja oksendamist, südamepekslemist, aga ka väga raskeid südamehäireid, äärmuslikel juhtudel põhjustada surma.

Mida teha, süüa või juua, kui koolilaps on väsinud, aga vaja veel õppida?

Kõige olulisem on oma aega õigesti planeerida. Energiajoogi mõjul üleval olemine ja viimase jõuvaru pealt töö tegemine ei ole kindlasti lahendus. Ka ei ole töö tulemused sellisel juhul kõige paremad.

Ainult hästi välja puhanud, mitte ergutite najal ärkvel püsiv inimene suudab õppida ja töötada nii, et sellel on tulem. Selleks, et oleks jaksu, tuleb süüa mitmekesiselt ja tasakaalustatult ja küllaldaselt puhata. Õpilane peaks öösiti magama üheksa–kümme tundi.

Aeg-ajalt segatakse energiajooki alkoholiga. Kuidas sellesse suhtuda?

Energiajoogi segamine alkoholiga on ohtlik. Seda ennekõike põhjusel, et üks on stimulant ja teine depressant. Seetõttu võib inimesele tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus või veres ega paranda reaktsioonikiirust.

Petlikult hea enesetunne võib panna inimese tegema valesid otsuseid, näiteks innustada veel rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Samuti võib näiliselt väike joove endaga kaasa tuua alkoholimürgistuseni viivate alkoholikoguste joomise.

Kuna kofeiin nagu alkoholgi on diureetikum ehk veeväljutaja, väheneb sellise kokteili joomisel inimorganismi veesisaldus, mistõttu vere alkoholisisaldus ja joove suureneb. Noorte puhul see ainult tõstab alkoholi liigtarbimisest tulenevaid riske, nagu seksuaalne ärakasutamine, joobes autosõit, ujumine ja vettehüpped ja eri traumad.

Millisel puhul võiks energiajooki siiski tarvitada?

See on iga inimese enese otsus, mida ta sööb ja joob.

Oluline on aga anda inimestele küllaldaselt informatsiooni toitumise kohta, et nad saaks teha valikuid, mis nende tervist toetavad, selle asemel et seda ära viia.

Paljud täiskasvanud ei lähe kohvita hommikul käima ja on kaua uimased. Kas see on kofeiinisõltuvus, millega peaks võitlema?

Kofeiin tekitab tõepoolest sõltuvust. Kui organism enam kofeiini ei saaks, võivad tekkida võõrutusnähud, nagu peavalu, minestamine, väsimus, unisus, tujukus, ärrituvus, iiveldus, keskendumisprobleemid, depressioon ja lihasvalud.

Kui vana laps võib kohvi juua?

Musta kanget kohvi ei tohiks lapsed üldse juua. Lahjemat ja piimaga võivad lapsed aeg-ajalt tarbida, kuid soovitavalt mitte iga päev.

 

PANGE TÄHELE!

* Pooles liitris energiajoogis on umbes niisama palju kofeiini kui kolmes espressos.

* Lastel tõstab kofeiin erutust ja ärrituvust.

* Energiajook halvendab une kvaliteeti.

* Kuna kofeiin ja alkohol on diureetikumid ehk veeväljutajad, väheneb alkoholi ja energiajoogi kokteili joomisel organismi veesisaldus, mistõttu vere alkoholisisaldus ja joove suureneb.

* Sportides ei tohi energiajooki tarvitada. Kui spordijoogid tasakaalustavad mineraalsoolade kadu sportimisel, siis energiajook soodustab vee eritumist organismist.

* Energiajook võib tekitada kofeiinisõltuvust, mis omakorda põhjustab väsimust, tujukust, keskendumisprobleeme, depressiooni ja lihasvalu.

Andmed: Pärnu Postimees