Pärnu linn kavatseb koolivõrku muuta

Riigi siht on eraldada gümnaasiumid põhikoolidest. Haridusministeerium soovib muuta põhikoolide ja gümnaasiumide seadust, mis senist koolide finantseerimise korda muudab. Omavalitsustele pakutakse klassikaliste gümnaasiumide väljaarendamiseks toetust, mida saavad vähemalt viie paralleelklassiga gümnaasiumid.

Samal ajal väheneb Pärnus gümnaasiumiõpilaste arv. Kui tänavu läks 10. klassi 628 õpilast ja gümnaasiumiastmes õpib 1734 noort, siis kolme aasta pärast on 10. klassi oodata 467 õppurit ja gümnaasiumiastmes õpiks 1532 noort.

“See on ligi 200 õpilast ehk kuus klassikomplekti vähem,” ütles abilinnapea Jane Mets. “Kuigi aastad 2006–2009 olid kõrgema sündimusega, ei tõuse gümnaasiumi astmes õppijate arv isegi 2025. aastaks praegusele tasemele ja on prognooside järgi 1597.”

Koidula kool tehtaks korda

Mets leiab, et õpilaste arvu vähenemise tõttu tuleb Pärnu koolivõrku nagunii muuta ja targem on seda teha nii, et hariduse andmise tingimused linnas paraneksid.

Pärnu koolimajadest vajavad kõige rohkem kordategemist Vanalinna põhikooli ja Koidula gümnaasiumi hoone. Praegusesse Vanalinna põhikooli mahuks vaid neli paralleelklassi, selle remont riigi gümnaasiumitoetuse tingimustele ei vastaks ja Koidula gümnaasiumisse kavandatud seitse paralleelklassi sinna ei mahuks.

Vanalinna põhikooli ajaloolise hoone renoveerimise vajadus on isegi Pärnu praeguses koalitsioonilepingus, kuid linnavalitsusel pole jaksu seda riigi toetuseta teha.

“Võib-olla on see alates 2015. aastast algava Euroopa Liidu rahastamisperioodi raames võimalik,” avaldas Mets lootust.

Kui paluda inimestel nimetada tugevamaid Pärnu gümnaasiume, meenuvad neile Sütevaka, Koidula ja ühisgümnaasium. Koidula ja ühisgümnaasiumi väljaarendamisele ongi linnavalitsus põhirõhu seadnud, Sütevaka on erakool ja täiskasvanute gümnaasium Lääne-Eesti täiskasvanutele gümnaasiumiharidust andev munitsipaalkool.

Metsa tänaval asuvas Koidula gümnaasiumis on praegu natuke alla 1000 õpilase, kes õpivad kolme paralleeliga täistsüklikoolis ehk 1.–12. klassis. Klassikomplekte on 36.

Linnavalitsuse plaan on avada majas kolme aasta pärast reaal-, loodusteaduste ja infotehnoloogia kallakuga klassikaline gümnaasium, kus oleks seitse paralleelklassi.

Klassikomplektide arv väheneks 21 peale ja koolis hakkaks õppima kuni 750 õpilast. Osa klassiruumide asemele ehitataks õpilaskodu kõikide Pärnu linna gümnaasiumiastme õpilaste tarvis.

Eelmisel õppeaastal tuli Pärnu gümnaasiumidesse õppima 82 protsenti Pärnu linna ja maakonna gümnaasiumiõpilastest.

Metsa hinnangul see protsent väga palju ei tõuse, kuigi palju sõltub sellest, millised gümnaasiumid maakonda jäävad. Senise info järgi on need Kilingi-Nõmme, Vändra, Häädemeeste ja Tõstamaa.

Koidula gümnaasiumi renoveerimiseks loodab linnavalitsus riigilt saada kuus miljonit eurot, millele linnakassast tuleb lisada 900 000 eurot. Viiendiku sellest võib kasutada nende koolide korrastamiseks, kuhu Koidula põhikooli lapsed viiakse. Koidula koolis tehtaks korda kogu maja, rajataks õpilaskodu ja korrastataks spordikompleks.

Maja hakataks renoveerima 2014. aasta kevadel, kõik peab valmis olema 31. augustiks 2015. Kuhu remondi ajaks õpilased paigutatakse, ei osanud Mets veel öelda.

Kaks kooli vahetaksid majad

Pärnu ühisgümnaasium koliks kolme aasta pärast Kooli tänavale Hansagümnaasiumisse, kus ta kunagi asus.

Algklasside majas avatav lasteaed jääks lasteaiaks, 2009. aastal renoveeritud koolimajas avataks viie paralleeliga gümnaasium. Ühisgümnaasiumi Mai tänava maja muutuks põhikooliks ehk mõneti vahetaksid ühis- ja Hansagümnaasium omavahel koolimajad.

Metsa jutu järgi tuleks ühisgümnaasium pigem humanitaarkallakuga. Küsimusele, kes uuendatud ühisgümnaasiumi juhtima hakkab, vastas Mets, et tema hinnangul on kõik Pärnu koolijuhid väga tugevad ja ta ei näe mingit vajadust uuenevatele gümnaasiumidele direktori leidmiseks konkurssi korraldada.

Tammsaare puiestee ääres asuv Vene gümnaasium on kavas kolme aasta pärast muuta põhikooliks. Sel õppeaastal avati Vene gümnaasiumis üks 10. klass.

Metsa arvamust mööda võiks Vene kultuur olla tulevase ühisgümnaasiumi üks õppesuundi. Kas kolme aasta pärast antakse kõiki või osa aineid ühisgümnaasiumi Vene kultuuri kallakuga klassis eesti keeles või ei, sõltub Metsa jutu järgi seadusandlusest. Loomulikult ei keela keegi reaalainete huvidega vene õpilastel Koidula gümnaasiumi kandideerida, koolivalik on vaba.

Ülejõe gümnaasium muutuks kolme aasta pärast põhikooliks, Raeküla, Rääma, Vanalinna ja Kuninga tänava põhikool jääksid selliseks nagu seni.

Küsimustele, kas järgmisel õppeaastal õpilasi Ülejõe, Hansa- ja Vene gümnaasiumi 10. klassi võetakse ja kas Koidula ja ühisgümnaasiumis 1. klass avatakse, ei osanud Mets praegu vastata.

Kõik pole veel selge

“Nihe pole veel paigas,” lausus Mets. “Lapsevanem võiks lapse panna võimalikult kodulähedasse kooli. Gümnaasiumiastmega põhikoole varsti enam pole, Ülejõe lapsed võiks õppida Ülejõel ja Raeküla lapsed Raekülas.”

Koidula gümnaasiumi põhikooliastme kolmest paralleelklassist kavatseb linnavalitsus ühe paigutada praeguse ühisgümnaasiumi majja, ühe Raeküla ja ühe Ülejõe gümnaasiumi. Sellisest jaotusest lähtudes hakatakse laste arvu kolmes koolihoones suurendama: ühisgümnaasiumi majas ja Ülejõel hakkab kolme paralleelklassi asemel olema neli paralleeli, Raeküla põhikoolis (koos väikese majaga) ühe asemel kaks.

Kas kõik on otsustatud ja nii jääbki? “Ei, see kõik on üksnes linnavalitsuse kava, mida esialgu on tutvustatud direktoritele ning tahame tutvustada koolide hoolekogudele, õpetajaskonnale ja õpilasesindustele,” ütles Mets.

Tõenäoliselt novembris küsib linnavalitsus volikogult luba hakata renoveerima Koidula gümnaasiumi, detsembris võtab volikogu vastu hariduse arengukava aastani 2025. Septembris kavatseb linnavalitsus oma plaane tutvustada ja oktoobris korraldada arengukava avalikustamise, mille raames saavad kõik ettepanekuid ja vastuväiteid esitada.

Arvamused ja ettepanekud on oodatud ka Pärnu Postimehe arvamusküljel. Koolireformi arutamisel saavad osaleda kõik, kel selle vastu huvi.