Pärnus saab bussiga igalt poolt igale poole

Tihkas allakirjutanu Pärnu abilinnapeale Romek Kosenkraniusele deklareerida, et pole viimased 15 aastat Pärnu linnabussiga sõitnud, imeharvad hädaolukorrad välja arvatud, veel vähem hakkab ta seda tegema varasemaga võrreldes pea peale pööratud sõiduplaani puhul, kui võimumees kutsus kirjatsura uuendusi oma silmaga kaema ja hindama.

Ehk veenduma, kas linnabussireform on ikka nii vastik ja vastuvõtmatu, nagu seda sarjatakse olevat, või on tegemist nurinaga nurina pärast.

Nii saavadki kaks oma silma kuningaks tunnistajat õhtuse tipptunni aegu elik kell 16.30 Papiniidus kokku. Põhjuseks kirjutajamehe kõrvu jõudnud kurtmine, et just sealt on Vanale turule jõudmine paras pähkel, et mitte öelda võimatu. Seda igal ajal.

Kaks teed turule

Abilinnapea Kosenkranius on teist meelt. Tema väitel ei ole isegi esimest korda Pärnu linnabussi kasutajal tark jääda peatusesse käsi laiutama, vaid ahastamise asemel on mõttekas teha asja ootekotta. Seal on üleval nii Pärnu linnaliinide kulgemisskeemid kui konkreetsest peatusest bussi väljumise ajad. Kõik see tarkus, mida edukaks edasiliikumiseks tarvis teada.

Sama tarkus kehtib nendegi peatuste kohta, ja neid linnas veel piisab, kus ootekoda pole. Selle asemel on peatuse posti küljes infotoru nagu maakonna bussipeatustes, kus kirjas teave just sellest peatusest väljuvate busside kohta.

Et Papiniidus on ootekoda ja jutuks oli turulejõudmine, kuulutab Kosenkranius pärast üürikest kojas üleval graafikute uurimist, et turulesõidu võimatuse jutt küll paika ei pea. Selleks on lausa kaks võimalust. Otse ja ringi. Kiirem ja aeglasem.

Esmalt kell 16.42 Papiniidust väljuva number 17 bussiga Aia peatusse, sealt “paar sammukest rändamise teed” mööda Väike-Postit ja Suur-Sepat ning ongi turg.

Ent kui tahta otse turu väravasse, tuleb sama number 17 pealt kas Mais või Ühisgümnaasiumis ümber istuda 19 peale ja ongi mured murtud.

Oodatud 19 tuleb peatusse kell 16.50 ja enam-vähem viis minutit hiljem ehk veerand tundi pärast Papiniidus bussiastumist on kaks reisimeest Turu peatuses. Väide, et Papiniidust turulesaamine on seotud ületamatute raskustega, ei osutunud korrektseks.

Suurlinlik sõlmpunkt

Et Pärnu bussiliikluse uue korraldusega tutvujad põlgavad algse plaani mängida täis turukorvidega pereisasid, kel tarvis Vana-Saugasse jõuda, liiga lihtsaks – sinna viiks õkva number 6 –, võetakse sihiks Rääma, täpsemalt Roheline peatus.

Kuigi hakatuses viib turulttulijaid Nooruse maja poole sama number 6, tuleb soovitud punkti jõudmiseks taas ümber istuda. Seekord linnabussiliikluse uues sõlmpunktis Teatri peatuses.

Paik on suurlinlik. Ikkagi kolm ootekoda ja hulk rahvastki, kael pikal, Pika tänava ja Vee tänava ristmiku poole vaatamas, millal oodatav buss tuleb.

Bussid tulevadki, aga kõik omal ajal. Nii ei tõtta kaks oma silma kuningaks tunnistajat Teatri peatuses maha pannud number 6 üldse kohe lahkuma, vaid jääb ootama, millal tema sappa jõuab number 14, et võtta peale Vana- ja Uus-Saugasse sõita soovijad.

Number 14 tuleb 17.20, minutike hiljem on kes maas, kes peal, ja 17.25 on linnasaks ja lehemees oma sõidu sihtpunktis, Rohelises peatuses.

Need magusad kuulujutud

Oleks neil kiire tagasi saada, tormaksid nad kohe nurga taha Ilvese peatusse, astuksid seal teise number 14 bussi ja oleksid peagi tagasi Papiniidus, kus nad laias laastus tund varem oma avastusretke alustasid. Kaasas veendumus, et Pärnu bussiliikluse uue korralduse tont pole pooltki nii hull, nagu seda maalitakse.

Kosenkraniuse sõnadega: „Nagu sa tänagi nägid, on linnas igalt poolt võimalik jõuda igale poole, tõsi, mõnes kohas tuleb kolm–neli minutit oodata.”

Et aga ruttu pole, sammuvad uudishimulikud Ilvesesse tõttamata, järgmine 14 läheb sealt alles kell 17.44 ja abilinnapeal on mahti muiata kuulujutu üle, nagu oleks siinse bussiliikluse reform tema lapse magistritöö, ehkki järeltulija pole veel bakalaureuseõppegagi maha saanud. Ja vaevalt hakkaks tulevane psühholoog vaeva nägema mõne asula bussiliikluse optimeerimisega.

Optimeerimisjutu jätkuks meenutab abilinnapea aegu, mil kokkuhoiutaotlus sundis linnaliinide sõiduplaani kärpima nii, et mõnigi liin oli käigus vaid tööpäeviti ja siiski olid graafikus augud sees.

Nüüd, ütleb Kosenkranius, tagab süsteem põhiliinidel kõikidel nädalapäevadel hommikust õhtuni ühtlaste vahedega sõitvad bussid, mis omakorda võimaldab sõita üle linna erinevatesse sihtkohtadesse minimaalse ajaga. Nagu kirjutajamees ise veendus.

Pidevalt täiustuv plaan

Paraku pole linnal võimekust maksta, et igas peatuses oleks ootekoda, mille klaasi all kaart ja busside peatusest läbisõidu ajad. Kuid selle poole püüeldakse.

Nagu saab kunagi reaalsuseks seegi idee, et igas linnabussis oleks nähtaval kohal Pärnu ühistranspordi kaart. See värviline, mis praeguseks peaks olema jõudnud iga pärnaka postkasti.

Tõsi, nii neid kaarte, mis juba jõudnud linlasteni, kui neidki, mis ühel päeval hakkavad rippuma bussides, peab hakkama varsti täiendama, sest Pärnu linna transpordi arengukava kohustab tehtut perioodiliselt (ümber) hindama.

Ehk „Pärnu linna transpordi arengukava 2008–2015” sõnadega: „Transpordi arengukava ei ole staatiline dokument. Arengukava perioodil hinnatakse vähemalt kord aastas planeeritud tegevuste efektiivsust püstitatud arengueesmärkide kontekstis ning vastavalt sellele muudetakse vajadusel valdkondlikke eesmärke, meetmeid või planeeritavaid tegevusi.”

Nii et Pärnu bussiliikluse ümberkorralduste pooldajatel ja vastalistel tasub sõnarelvad vahedad hoida.

Kõigepealt kindlasti peatseks ajaks, kui vastset süsteemi hakkavad testima sügis ja talv või täpsemalt pimedus, vihm, libedus ja lumi nii ükshaaval kui mitmekesi.