Ehkki Ravi 2 asuv õendus- ja hoolduskeskus on vormiliselt igati valmis ja igapäevane töö ei katkenud siin ehituse ajalgi, saab ta lõplikult toimivaks lugeda aasta pärast. Nimelt on ambulatoorsed ja statsionaarsed õendushooldus- ja hoolekandeteenused küll uude linnakusse kokku viidud, ent täies mahus rakenduvad need siis, kui praegu veel Ravis asuv taastusravi ambulatoorne osa, sealhulgas näiteks spordiarstid, kolivad Ristikus valmivasse taastusravi- ja psühhiaatriakorpusesse.

“Siis koondub Ristikusse kõik, mis on instrumentaalne ja vajab kallist tehnoloogiat, ning Ravi tänavale jääb õdede kureeritav tegevus,” selgitab SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule. “Inimestel on edaspidi väga lihtne, sest on kaks valikut: kas minna Ravi või Ristiku tänavale.”

Sillutise või Ravi?

Esialgu kavatseti mõlemad – nii Ristiku uus korpus kui Ravi terviselinnak – panna püsti korraga. Kuna kahe mahuka projekti kokkuseadmine nii, et nad jookseksid samas ajagraafikus, läinuks liialt keeruliseks, otsustati ehitused ajaliselt lahus hoida.

See tähendab aga, et õendus- ja hoolduskeskus avatakse tegelikult kahes etapis.

Ettevalmistustööd, ehitamaks omaaegne hooldushaigla ümber tänapäevaseks tervisekeskuseks, algasid tunamullu detsembris ja said ühele poole tänavu juulis.

Aasta eest valmis kompleksi Riia tänava poolne tiib ehk kolmandik linnakust, seejärel keskosa ja siis Mai tänava poolne külg. Hoone keskmine osa jäi kolmekorruseliseks, kahekorruselised tiivad kerkisid mõlemad korruse võrra.

Haiglaperel tuli seega pea poolteist aastat ehitustandril mööda saata ja patsiente ühest kohast teise kolida, toimetada ajuti kolme tiiva asemel kitsalt ühes, sest hooldustegevust majas ehituse ajaks ei katkestatud.

Ehkki see 1950ndatel sõjaväekasarmuks ehitatud hoone pole meditsiiniasutuseks projekteeritud, sobis tema U-kujuline põhiplaan haiglaks hästi.

“Kui Ristiku tänava haigla projekt 2005. aastal paika sai, oli vaja ära otsustada, kumba majja me hooldusravi jätame – kas Sillutise või Ravi tänavale. Leidsime, et Ravi tänava kompleks on selleks parem. Ta on hea põhiplaani, kõrgete lagede, tugevate konstruktsioonide, mugava juurdepääsuga, ühel pool park ja sisehoovis roheala,” räägib Sule.

Ristikusse ei kavandatud õendus- ja hooldushaiglat seetõttu, et nullist maja loomine läinuks oluliselt kallimaks kui Ravi 2 rekonstrueerimine.

Vast valminud terviselinnaku võib jagada kaheks: esiteks õendus- ja hooldusteenused, mida osutavad õed ja hooldajad ning rahastab valdavalt haigekassa, ja teiseks 20 kohaga hooldekodu, kus õendusteenust osutatakse vaid vajadusel.

Õendus ja hooldus

Terviselinnaku personal koosneb seega peamiselt õdedest ja hooldajatest. Kõik 75 kohta koristajatest õdedeni, millest 25 lisandus viimase aastaga, on komplekteeritud, kinnitab Pärnu haigla õendusjuht Margit Seppik.

Ravi tänaval on praeguseks “töös” 80 voodit, aasta pärast aga on 103 voodikohta. Neist 83 õendusabis ja 20 hooldekodu poolel. Enne rekonstrueerimist oli siin 60 statsionaarset voodikohta.

20 hooldekodukohta on Pärnu-sugusele eaka rahvastikuga linnale, kus üle 65aastasi 16–18 protsenti, ääretult vajalikud. Hooldusravijärjekorras on pidevalt 20–25 inimest ja ooteaeg ligikaudu kuu.

“Meie hooldekodusse tulevad keerulisemad patsiendid, kes vajavad veidi rohkem abi,” sõnab Sule. “Näiteks Tammiste hooldekodus kvalifitseeritud õdesid ei ole, aga meil on õed hooldekodu elanikega samas majas. Ja peale geriaatri saame kasutada teisi Ristiku tänava majas töötavaid arste.”

Õenduskeskuse teenused on mõeldud inimesele, kes uuringud-diagnoosid ja eriarstiravi läbinud ja vajab taastumiseks järelhooldust. Selles suhtes vähendab vastne terviselinnak oluliselt Ristiku tänava haigla koormust.

Kui näiteks ajuinsuldiga patsient on seal ravi läbi teinud, aga pole seejärel valmis koju minema, tuleks talle leida võimalused järel- või hooldusraviks.

“Kaks maja toimivad kui ühendatud anumad,” räägib Pärnu haigla ravijuht Veiko Vahula. “Sügistalvel on Ristikus sisehaiguste osakonnas alatasa voodid haigeid täis. Nüüd saame paranevad patsiendid suunata sealt edasi Ravi tänavale ja võtta samal ajal Ristikusse vastu kriitilises seisus haigeid.”

Eriarstide kõrval saavad õenduskeskusesse haigeid lähetada perearstid.

Hooldusravi pioneer

Hooldusravis võib Pärnu haiglat pidada Eesti raviasutuste seas omamoodi pioneeriks, leiab Sule. Hooldusravi hakati Sillutise tänava haigla nakkushoones arendama juba 1990ndate alguses ehk siis, kui mõisted “pikaravi“ või “hooldusravi” olid negatiivse alatooniga, justkui sõimusõnad.

“Alustasime 20 aastat tagasi viie hooldusravikohaga, praegu on neid töös 80 ja aasta pärast 103. Ka geriaatrilise hindamise ehk hooldushaige patsiendi hindamisega tegime algust kolm aastat varem, kui riik seda rahastama hakkas. Oleme hoolduspoolega Eestis kogu aeg teistest haiglatest pika sammu ees olnud,” rõõmustab Sule.

Ja põhjust tehtust rõõmu tunda jagub nüüdki. Ligi viis miljonit eurot maksma läinud õendushaigla kolmel korrusel jagub lahedalt ruumi avaratele palatitele, söögitubadele, õepostile, lukustatavatele ravimiruumidele ja omaette protseduuritubadele. Enne oli hoones üks lift, nüüd on neid kaks.

Hubased palatid, kuhu pääseb mugavatest ratastel liugustest, on ühe- ja kahekohalised, igaühe juures omaette duširuum koos WCga. Varem polnud igas palatis nii elementaarset asja nagu kraanikausski, rääkimata tualetist ja pesemisvõimalusest.

Koridoride mahedates pastelsetes toonides seintel ripuvad Olev Mihkelmaa fototööd Pärnumaa loodusest.

Hoone rekonstrueerimistöid juhtis YIT Ehitus. Viiest miljonist eurost, mis Ravi 2 uuendamisele kulus, moodustas ELi toetus veidi alla poole ja ülejäänud osa rahast tuli Pärnu haigla omavahenditest.