Muinsuskaitseamet ja Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus tähistavad osa Eesti kultuurimälestisi QR-koodiga.
Mälestiste teave kolib nutitelefoni
13. september 2012, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilootprojekti käigus tähistatavate objektide nimekiri on Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse valitud ja sisaldab neid mälestisi, mis on kajastatud turismiarenduskeskuse kodulehel www.puhkaeestis.ee.
Lühend QR tuleb ingliskeelsetest sõnadest quick response, mis eesti keelde tõlgituna tähendab kiiret vastust.
Tegemist on omamoodi vöötkoodiga, mis senisest kiiremini aitab infot edastada ja nutiseadmetel lugeda. Koodi lugemiseks on vaja nutitelefonis või tahvelarvutis vastav rakendus seadistada. Mobiilisisese fotoaparaadi asemel saab koodi lugeda ka veebikaameraga.
Pärnu maakonnas saavad QR-koodi Audru mõisakompleks, Ammende villa, linnas Rannahotell, mudaravila, rannahoone ja raekoda ning Tallinna värav.
Samuti Pärnu kontserdimaja, keskraamatukogu, kuursaal, kõlakoda, rannapromenaad, Endla teater, Seegi maja ja Tori vallas asuv Jõesuu rippsild ehk rajatised, mis ei ole eraldi mälestistena muinsuskaitse all.
Muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõuniku Carolin Pihlapi sõnade järgi viivad QR-koodi saanud objektid nutitelefoni kasutaja esmalt EASi turismilehele puhkaeestis.ee või visitiestonia.com. Mälestiste puhul aga sealt edasi kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.
“Kultuurimälestiste riiklikul registril on loodud eraldi m-rakendus, mille kaudu nutitelefonide kasutajatel on mugav päringuid teha ja otsida lisainfot kaitsealuste mälestiste kohta,” selgitas Pihlap.
Mobiilidele mõeldud versioonis kuvatakse kultuurimälestiste põhiandmed, nimi, number, liik, aadress, samuti mälestise ajalugu, tunnused ja kirjeldus ning pildid.
QR-koodide paigaldamisega tehakse algust sel sügisel ja juba lähipäevil otsustatakse iga projekti valitud objekti puhul, kuhu ja kuidas kood tuleb. Võimalusi selleks on kolm.
“Seal, kus on olemas infotahvlid, lisatakse kood kleebisena infotahvlile. Järgmine variant on kleepida kood hoone aknale või ukseklaasile, juhul kui koodi saav mälestis on maja. Kolmas võimalus on eraldi kinnitatav plekktähis,” loetles Pihlap.
Ta lisas, et kindlasti ei tähenda QR-koodide paigaldus seda, et edaspidi märgistatakse mälestisi ainult QR-koodidega ja loobutakse traditsioonilisest, infotahvlitega tähistamisest.
Küll aga annab QR-tähis nutitelefonide kasutajatele lisavõimaluse infot saada.
QR-koodidega on turismiobjekte tähistatud maailmas palju. Eestis plaanib muinsuskaitse ja EASi ühisprojekti kõrval paigaldada QR-koodid oma turismiobjektidele Tartu linn.