Linn vabaneb taas ühest häbiplekist

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolme meetri laiusele asfaldilindile peavad mahtuma kõndima nii jalakäijad kui sõitma jalgratturid.
Kolme meetri laiusele asfaldilindile peavad mahtuma kõndima nii jalakäijad kui sõitma jalgratturid. Foto: Urmas Luik

Niisama hästi kui valmis on tööd Pärnu ühe peatänava Riia maantee merepoolses servas: 550meetrisel lõigul Rähni tänavast Karjamaa tänavani on rajatud nii tulevased haljasalad, kolme meetri laiune kõnni- ja kergliiklustee kui sissesõidud majade hoovidesse.

„Selle eest peab kiitma AS Pärnu Vett, sest tegemist on ikka Pärnu Vee projektiga,” tõdes Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas seoses nähtavasti enne tähtaega (30. september) ühele poole saava ettevõtmisega. „Eks neil oli lõigu kordategemisega arvestatud, nad pidid selle taastama endises olukorras niikuinii, aga nad teevad seda ilmselt palju paremini.”

Kahasse linnaga ettevõtmine

Pärnu Vee finantsdirektor Taimi Vilgas tunnustas jutuks objektist rääkides omalt poolt linnavalitsust, märkides, et projekti edukas realiseerimine sündis eelkõige tänu koostööle linnavalitsusega, mille abi oli iseäranis märkimisväärne projekti koostamisel, samuti tööde käigus kohalike elanike ja äridega suhtlemisel.

„AS Pärnu Vesi on pidanud kohaseks oma tellitud töömaad torutööde järel võimalusel korda teha selliselt, et pärast ikka väärt tunne ja rahulolu jääks,” kinnitas Vilgas. „Nimetatud töömaal asuvad haljasaladel kaevud, millest hoonete juurde sõitvad autod seni sageli üle sõitsid ja neid sellega kahjustasid. Selle vältimiseks oli vaja teha ümberkorraldusi.”

Kas ühele poole saavate tööde juures saab piirduda siiani tehtud muudatustega või dikteerib aeg vajaduse midagi täiendada-parandada, selgub tulevikus.

„Nüüd on küsimus selles, kuidas saada kohalikud elanikud seal oma autosid parkima nii, et see ilus haljastus, mis on nagu joonlauaga mõõdetud ja paika pandud, ei läheks luhta,” ütles Murakas.

Kiita võib aasta pärast

Sama meelt oli valmiva lõigu ääres rattapoodi pidav Lembit Luusepp, kelle arvates võib tee-ehitustöödele lõpliku hinnangu anda ehk aasta pärast.

„Praeguse seisuga pole mul midagi niutsuda, samal ajal ei oska ma veel vaimustust tunda, sest ma ei tea, mis juhtuma hakkab,” tähendas Luusepp. „Võib-olla saab sellest rääkida järgmisel sügisel, kui inimesed tallavad sisse oma salajased hundirajad, mida mööda nad on seni harjunud käima.”

Seda, et inimesed tehtut ei hinda, on Luusepp juba oma silmaga tunnistanud: vaevalt sai üks tulevane haljasalalapp siledaks riisutud, kui keegi uljur sellest jalgrattaga üle tuisates sügavad vaod sisse kündis.

Samuti on hoovidesse sissesõidud tehtud Luusepa meelest liigkitsad, mistõttu suured masinad, kellelgi ikka on tarvis puid tuua või prügi viia, on lausa sunnitud haljasala tallama. „Kui siia ilus muru kasvab, siis on ta muidugi kena, aga ma ei ole sugugi kindel, et mõni jobu autoga siia muru peale ei tõmba, nii et kõik oleneb inimeste kultuursusest,” tõdes Luusepp.

Kui valmiv teelõik veel mõningast kõbimist vajabki, võib linn selle kordasaamise üle Pärnu kesklinna veemajandusprojektide teise etapi raames juba rõõmustada. On ju Rähni tänavast Karjamaa tänavani kõnnitee nimetust kandnud majadeesine Pärnu häbiplekk olnud aastaid. Seda vaatamata 2006. aastal antud lubadustele ala ühtse projekti alusel korrastada ja teha seda “vahendite olemasolul” hiljemalt 2007. aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles