16. september kell 15.56 Kuu Kaaludes, õistaimed. Kell. 05.11 luuakse kuu.

18. september kell 17.47 Kuu Skorpionis, lehttaimed.

20. september Kuu tõususõlmes, ebasobiv päev aiatöödeks. Kell 19.35 jõuab Kuu Amburisse, vilitaimed.

 

Metsamarjad koduaias

Kultuurmustikas

Kultuurmustika looduslikud vormid kasvavad Põhja-Ameerikas ja Kanadas. Meile on jõudnud uued sordid, mida võib kasvatada koduaiaski. Levinud on kahte liiki mustikad: madalakasvulised, kuni 50 sentimeetrit, ja keskmise kasvuga ehk 1–1,5 meetrit kõrged. Mustikale sobib hästi happeline muld (ph 4,0–5,0). Taim kasvab keskmise raskusega liivsavimullal ja turbaski.

Et tagada metsamarjapõõsa kasv koduaias, on kõige tähtsam istutusaugu ettevalmistus. Kasvukoht tuleks valida poolvarju või päikese kätte, maa peaks olema huumusrikas ja vett läbilaskev. Kui muld pole küllalt happeline, tuleb lisada turvast või eraldada istutusauk kile või muru servaga aiamullast ja valmistada mustikale vajalik turbamuld eraldi. Kui edaspidi on tarvis väetada, kasutada happelisi väetisi. Viljakatel happelistel muldadel pole vaja väetada. Taimed istutatakse natuke sügavamale, alguses on oluline hoolega kasta. Põõsaalused multšida okaspuukoorepuru, -saepuru või turbaga.

Tolmlemiseks on hea, kui aias kasvab kaht sorti mustikaid, risttolmlemine parandab marjade kvaliteeti.

Eriti ilusad suured marjad on sordil “North blue”, “North country” marjad on aga magusamad. Soomlased on ristanud kännasmustika sinikaga ja saanud külmakindla “Aaroni” ja teisi uudissorte.

Pohl

Aiandushuvilised võivad pohla kasvatada koduaias, kui ettevalmistustööd on tehtud õigesti.

Pohla on lihtne kasvatada toitainevaestel liiv- ja turvasmuldadel. Koduaias on hea eraldada turbapeenar aiamullast kile või muu materjaliga, et tagada vajalik ph tase. Optimaalne mulla ph on 4,0–5,0. Koduaias tuleb teha turbapeenar ja täita see turba, freesturba ja liiva seguga. Multšida peenar turbaga ja kasta hästi. Pohlataimed vajavad hästi päikeselist kasvukohta, muidu ei tule õiepungi. Väetamist pohl ei taha, vajadusel peab kasutama happelisi väetisi.

Jõhvikas

Kasvutingimused ja nõuded on samad mis mustikal ja pohlal. Peenar tuleks teha vähe lagunenud turbast, mis on väga happeline: ph kuni 4,5, ja eraldada turbapeenar aiamullast. Jõhvikas vajab samuti palju päikest. Materjal tallata tihedalt kokku ja kasta rikkalikult.

Jõhvikaid on Eestis aretatud kaua aega ja meil on viis oma jõhvikasorti: “Kuresoo”, “Virussaare”, “Nigula”, “Soontagana”, “Maima”.

Istutusmaterjali saab osta Eesti metsamarjakasvatajatelt.

Mooruspuu – vaarikad puu otsas

Kellel on huvi ja aias soodne mikrokliima, vöib aeda istutada mooruspuu, mis on nii kaunis kui kasulik taim. Marjad on vaarikalaadsed, valminult purpurpunased. Marjad on tervislikud, sisaldades suhkruid, mineraalaineid, vitamiine ja bioaktiivseid aineid. Mahlal on tervendav toime hingamisteede haiguste puhul, samuti puhastab see neere, parandab südame, soolestiku, vereelundkonna tööd ja toimib rahustina.

Vanad kreeklased ja roomlased hindasid mooruspuud veinivärvipuuna. Mooruspuu lehtedest ja pungadest tehtud ravimit kasutatakse ainevahetushäirete puhul, koorest tehakse salvi ja tema puit on väärtuslik.

Puu elab 300 aastat, talub linnatingimusi, on põuakindel. Eestis on külmakindel valge mooruspuu. Kuressaares kasvab õunapuusuurune eksemplar, mis kannab vilju ja tunneb end täitsa hästi.

Mesimurakas

Lillakaspunaste marjadega mitmeaastane taim. Mitte segi ajada rabamurakaga, mille marjad on kuldkollased. Mesimuraka õied on roosakaspunased, õitseb juunis. Leht on kolmetine, meenutades maasikalehte. Taime kõrgus võib olla 10–40 sentimeetrit. Viljad on roosakaspunased kuni kollakasrohelised. Kasvab risoomi abil, kasvatades igal aastal uue maapealse osa. Kiire leviku tõttu on teda lihtne paljundada.

Mesimurakas on risttolmleja, sellepärast peab aias olema mitu taime. On valguslembene, kasvatamiseks sobib nii turba- kui viljakam mineraalmuld. Soomes on mesimurakas kallis ja hinnatud mari, mida kasvatatakse istandustes. Annab saaki kaks kuud järjest.

Koduaias sobib kiviktaimlasse või pinnakattetaimeks ilusa tumerohelise lehestiku poolest, mille sügisvärvus on violetjaspunane. Suvel on ilusad roosakaspunased lõhnavad õied.

Meil leidub mesimurakat ka looduses, aga ta on looduskaitse all, kuna on “Punase raamatu” liik.