Oma rahaasutuse asutamise reelt ei tahtnud maha jääda Pärnu-Jaagupi ümbruskonna põllu- ja ärimehedki. Ainult selleks vajalike sammude astumine käis ehtsa maamehe kombel, pika arutelu ja aeglusega.
Pärnu-Jakobi Ühispank
20. september 2012, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda arutati laenu-hoiuühisuse asutamist Enge põllumeeste seltsi koosolekul 22. novembril 1908. Esimene asutamisloa taotlus jäi tagajärjeta ja uus palvekiri saadeti teele 16. augustil 1909. Nüüd oli juba 20. septembriks asutamisluba käes ja see loeti põllumeeste seltsi üldkoosolekul ette.
Seejärel mõeldi, kaaluti ja koostati põhikirja veel ligi kolmveerand aastat ning alles 20. juunil 1910 kutsuti Jakobi-Enge Laenu-Hoiu Ühisuse asutamiskoosolek kokku Uduvere alevikku Enge põllumeeste seltsimajja.
Helde sponsorlus
Kohale tulnud 32 liikmeks astuja hulgast valiti esimene juhatus ja nõukogu. Esimene juhatuse esimees oli põllumees Georg Hansen, kassapidaja põllumees Georg Madisson ja asjaajaja-kirjatoimetaja kaupmees Johan Parts.
Nõukogusse valiti põllumehed Kristjan Gustavson, Madis Kikson, Aleksander Juurikas ja Johan Kruusem, majaperemees Mart Hendrikson ning ühiskaupluse ärijuht Andres Juurikas. Ühisuse esimeseks juhatajaks sai Georg Madisson. Rahaasutusele pakkus ulualust sama seltsimaja. Esialgu oli uks avatud kord nädalas kolmapäeviti 14–16. Kohal olid juhatus ja nõukogu esimees ning kaks nõukogu liiget.
Kui rahvas hakkas noort rahaasutust usaldama ja asjaajamine laienes, käidi rahaküsijaid üle vaatamas ka laupäeviti. Nii kõrge komisjoni ette polnud mingil tühikargajal oma ”äriplaaniga” mõtet minna. Vabariigi lõpuaastatel oli pank avatud igal teisipäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval 9–14.
Ühisuse asutamisel määrati osaku suuruseks 100 rubla, mida võis tasuda aastate viisi kümne ja viie rubla kaupa. Iseseisvuse eel oli füüsilise isiku laenu ülemmäär 300 rubla ja juriidilisel isikul 700 rubla.
1931. aasta aruande järgi olid üldkoosoleku otsusel samad määrad 1500 ja 6000 krooni. Jooksval arvel summadele maksti kasvikut viis ja kuus protsenti, tähtajalistele hoiustele seitse, kaheksa ja üheksa protsenti. Laenajad pidid maksma 11 protsenti.
Juba esimese tegevusaasta lõpuks oli ühisusel 53 liiget, järgmisel aastal 140 ja 1915. aastal koguni 324. Ühisuse tegevuse edukust näitab see, et juba 1912 toetati kasumist Enge põllumeeste seltsi, Pärnumaa rahvahariduse seltsi. 1912. aasta aruandekoosolekul otsustati Enge põllumeeste seltsile ette maksta kümne aasta üüri arvelt 1500 rubla seltsimajale teise korruse ehitamiseks.
Järgnevatelgi aastakümnetel tegeldi sponsorlusega, jagades kasumist toetusi rahvaraamatukogudele, kohalikele koolidele kehvemate õpilaste abistamiseks, kohalikule majapidamiskoolile. 1929 anti näiteks Jakobi-Uduvere vahelise kivitee ehituseks 1000 krooni.
Esimene maailmasõda ja tsaaririigi krahh tegid ühisuse kassasse 100 000rublase augu, sest selle riigi väärtpaberid muutusid väärtusetuks.
Sõjasuvel suitsuna taevasse
1921 hakkas kehtima Eesti Ühistegelise Liidu välja töötatud uus normaalpõhikiri. Sama aasta 30. mail võeti üldkoosolekul vastu täiendatud põhikiri ja muudeti nimi Pärnu-Jakobi Laenu-Hoiu Ühisuseks. Järgmine põhikirja uuendus ja nimevahetus toimus 1930. aastal ja siis saadi nimeks Pärnu-Jakobi Ühispank.
Vabariigi noorusaastatel oli panga tegevuses raskemaidki aegu ja 1925. aastaks oli liikmeskond kahanenud 216ni. Raskustest saadi üle ja 1930. aastaks oli liikmeid 323. Kui 1925. aastal oli pangas hoiul 14 239 krooni, siis 1931. aasta lõpuks 56 058 krooni. Seejärel hakkas raha pangast välja voolama, sest Uduvere Tarvitajate Ühing läks pankrotti.
Hiljem usaldus panga vastu taastus ja 1. juuliks 1935 oli pangas hoiuseid juba 72 482 krooni.
Kuna see laenu-hoiuühisus ehk hilisem ühispank loodi eeskätt põllumeeste huvides, kajastus see tema liikmeskonnas. 1938. aasta lõpul oli Pärnu-Jakobi Ühispangaga liitunud 299 põllumeest, 22 majaomanikku, 4 käsitöölist, 13 ametnikku, 10 asutust ja ühingut, 4 kaupmeest ning 12 mitmesuguse muu ameti pidajat.
Viimases mulle teadaolevas juhatuses oli esimees Hendrik Rehe, liikmed Mihkel Annusver ja Kristjan Kõnela. Nõukogusse kuulusid Jaan Laas, M. Siim, Aleksander Reidla, A. Allaste, H. Viljasaar, M. Liivet. Revisjonikomisjoni kuulusid L. Jürisson, Albert Simm ja Jaan Joosep. Kaua aega oli panga juhataja Elly Koitmäe (Tomasson).
Pärnu-Jakobi Ühispank natsionaliseeriti 26. juulil 1940 esimese lainega ehk suuremate pankade hulgas. Komissariks määrati R. Koitmäe. Edasi sai pangast P-Jaagupi Põllumajanduslik Krediit-ühing, mille peaülesanne oli uusmaasaajatele ja kehvik- ning keskmiktalupoegadele laenude andmine.
1941. aasta suvel põletati maha Enge põllumeeste seltsi maja ja pankki tõusis suitsuna taevasse.